Pakettkommutatsioon ehk packet switching tahetakse tootlemisaega (uhenduseks reserveeritakse kindel fuusiline kanal kokku hoida (puudub vajadus saata lisainfot ,mis jaab pakettide paigutuse jne hoivatuks kogu uhenduse ajaks) kohta). UDP pakub aga kahte teenust mida IP ei IP taseme fragmentimine paku naiteks · Datagramm(sõnum,segment)1400 baiti üle pordinumbrid ja vajadusel ka kontrollsumma. võrgu, kus MTU (maximum transfer unit) Pordinumbrid voimaldab on 620 baiti? eristada erinevaid kasutajanoudeid ja -Marsruuter fragmendib kontrollsumma abil saab · 600 baiti, 600 baiti,200 baiti (20 baiti IP kontrollida kas sonum joudis vigadeta kohale. päis) UDP ja TCP on
Rdt 3.0 raiskab ressurssi, sest ooteajad on liiga pikad. 18.Go-back-n Network Address Translation. Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. tulemusena võib ette tulla viivitusi. See ei ole ühendusele-orienteeritud. Sõnumikommutatsiooni andmed pannakse pakettidena teele ja Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks igal pakil on küljes aadress kuhu see saata tuleb
kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris /// ==> EHK Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma ,,välismaailma" teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss) ==> Mida peab NAT ruuter tegema? 1) Väljuvate datagrammide puhul peab asendama algse
paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT’i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadresse ei edastata üle Interneti. Võrguaadresside ümbernimetamine toimub harilikult marsruuteris või tulemüüris /// ==> EHK Kõikidel datagrammidel, mis väljuvad lokaalsest võrgust, on sama IP aadress, aga erinevad pordinumbrid. Välismaailma jaoks on kasutab lokaalvõrk ühte ja sama IP-d. Ei pea reserveerima suurt hulka aadresse ISP-lt, kõigi seadmete jaoks kasutatakse ühte IP aadressi; saab muuta seadmete aadresse ilma „välismaailma“ teatamata; on võimalik muuta ISP-d ilma lokaalvõrgu seadmete aadresse vahetamata. Seadmed lokaalvõrgus ei ole eraldi adresseeritavad ja nähtavad välismaale (turvalisuspluss) ==> Mida peab NAT ruuter tegema? 1) Väljuvate datagrammide puhul peab
neid tohib veel saata, ilma et kviitungit tuleks. Kui aken on tühjaks saadetud, siis peame ootama jääma, sest see on see hulk, mida vastuvõtja suudab korraga vastu võtta. Kui nüüd hakkavad järjest tulema kviitungid, siis saab vasaku piiri edasi nihutada ja saab öelda, et need on ära saadetud ja kviitungid on edukalt käes. Vastuvõtja poolt, kui pakette saadakse kätte, siis saadetakse järjest kviitungid ning on võimalik akent edasi nihutada. //lisainfo// Tuntud pordinumbrid: 80 HTTP veebiserver alati selle pordinumbri taga 53 DNS nimeserver 20 FTP (data) 21 FTP (control) 25 SMTP - emaili edastusprotokoll 18. Go-back-n Saatja saadab mingi hulga pakette järjest ja vastuvõtja saadab kviitungeid mitme peale
annaabi.ee 
