sõitma. Muidugi olid sõpradel, sellest jutust suu kõrvuni ja hakati Intsu siis narritama. 1 Vaatuses jõuti veel arutleda tänapäeva luksuste kohata, mida keegi enam ei hinda nagu näiteks ,,Lumivalguke'' ja banaanid, kuna tollel ajal olid sa tehtud mees kui olid söönud banaani või näinud ,,Lumivalgukest''. Samuti oli 1 vaatuses üks väga huvitav nüanss, kilpkonn. Mehed käisid ja vaatasid ja poputasid teda. Kilpkonn elas vannitoas, kuna seal oli põrandaküte ja see tekitas temas tunde nagu oleks ta kuuma liiva peal. Edasi läks asi aga väga ebakainelt, kuna võeti vahetpidamata viina, pandi peale vana veneaegne muusika ja vahetati riided, kuid kuna lärmi oli nii palju tuli ülevalt naaber Anton kaebama, et ei saa magada. Nüüd läks jandiks lahti, kuna kõik olid riided vahetanud( Märt- miilitsamundris ja Tõnu- KGB-le omases riietuses). Hakati vanamehele siis
nukust välja koorub: võib-olla kunstnik?" Modigliani alustas maalimist juba varajases nooruses, tema esimesed säilinud tööd pole küll eriti silmapaistvad, kuid ema julgustas poissi edasi töötama. Kunstiõpingud ei mõjunud tema tavaõpingutele just eriti hästi ning eksamid ei läinud tal hiilgavalt. Õppetööd segasid ka sagedad haigused, mis kulmineerusid 1895. aastal raskekujulise rinnakelme põletikuga, mis jättis ta niigi nõrgale tervisele tugeva jälje. Haiget last poputasid ema, tädid ja onud. Kuna perekonnas valitses intellektuaalne õhkkond, selgusid nooruki huvid varakult. 1898. aastal, kui Modigliani oli 14, haigestus ta tüüfusesse ja hiljem kopsuhaigusesse, elu ja surma piiril kõikudespihtis ta emale, et tema ainsaks kireks on maalikunst. Ta sonis, tahtis tormata raudteejaama ja sõita Firenzesse, et näha muuseume, millest oli nii palju kuulnud. Pärast haiguse taandumist hakkas Amedeo käima Gugielmo Micheli
annaabi.ee 
