Meie kõigi jaoks on tähtis kuhugi sobida, kuhugi kuuluda, midagi väärt olla, teiste jaoks keegi olla. Sama asi kehtib ka laste puhul, neile meeldib kuuluda kuskile. Laste käitumine oleneb kõik sellest, kas laps tunneb end olulisena, kuulub ta kuskile või kas üldse pannakse teda tähele. Laps, kes käitub halvasti, on alati laps, kes tunneb end ebakindlalt. Igal lapse käitumisel on oma eesmärk. Samas käituvad ka vanemad lasteha valesti, hellitades ja poputades neid liialt.( Robert L. Powers. 2008). 3.1. Neli peamist halva käitumise eesmärki Lapse halb käitumine kodus võib väljenduda valimatus sõnavaras, korralduste eiramises, agressiivsuses, mis mõnikord saab alguse näiliselt pisiasjadest. Vahel võib selleks ka olla probleemidega perekonnas. Halva käitumise üks tõsisemaid põhjusi on psüühiline väärkohtlemine: lapse ignoreerimine ja tõrjumine, pidev mõnitamine ja alavääristamine, vaimne vägivald.(R.Lind 2009)
ta nüüdseks oma kutsumuse leidnud. Sõltuvad mittekonformistid. Sellesse “tüüpi” kuuluvad lapsed, kes poe- vad reaalses elus ette tulevate pingutuse ja ebameeldivate kogemuste eest nende jaoks turvalisse keskkonda. Üheks tüüpilisemaks käitumismustriks on peitumine haiguse taha. Tihti süveneb selline olukord vanemate toel, kes ei süvene probleemi ega selgita välja, kas tegemist on tõelise haiguse või simuleerimisega, vältimaks pingutust. Selliselt käituvat last poputades ja talle kinnitades, et tal pole mingi probleem olla klassi priimus, kui ta vaid ei puuduks nii palju koo- list ja kui õpetajad ei annaks nii palju koduseid töid, antakse signaal, et lapse selline käitumine on aktsepteeritav, süvendades sellega psühhosomaa- tiliste probleemide ilmnemist. Teiseks selle rühma alasooritaja näiteks on laps, kes väldib kaaslasi vähimagi nöökimise või tõrjumise pärast. Ta ütleb, et tal pole sõpru, kuid
annaabi.ee 
