Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilau...
Nad on aastaid kulutanud märkimisväärseid summasid veiniturismi arendamiseks. See ei kehti mitte ainult Vana Maailma veinitootjate, nagu Hispaania, Portugal, Prantsusmaa või Itaalia kohta, vaid ka Uues Maailmas arendavad veiniturismi riigid nagu Austraalia, Argentiina, Tsiili, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna- Aafrika. Argentiinas on Mendoza provintsist kujunemas üks turistide peamisi sihtkohti riigis, kuna Argentiina veini tunnustatakse kogu maailmas. Sarnaselt Argentiinale on popullaarsed sihtkohad ka Põhja-Kalifornia ja Kesk-Austraalia. (Wikipedia 2010) Uurimuse kohaselt on turistidel kümme peamist põhjust reisimaks veiniregioonidesse. See on sõltuvalt vanusest erinev, kuid peamised põhjused on siiski olenemata vanusest samad: soov maitsta veini, saada teadmisi veini kohta, kogeda veini valmistamise protsessi, olla maalähedases veiniistanduses, õppida toitu ning veini sobitama, nautida veinikultuuri romantilises võtmes, saada uusi teadmisi ökoturismist, nautida veini
annaabi.ee 
