identiteedipoliitika. 4. Ärritatud olek, ebareaalsus, intellektuaalide vastasus. 5. Ühelt poolt radikaalne-demokraatlik suhtumine, teiselt poolt antidemokraatlik, autoritaarne, juhile-orienteeritud suhtumine. BZÖ ja endise FPÖ parempoolseim valitsev populism on kaotanud oma esialgsed jooned (1,2,3) ja omandanud enam ja enam (4,5) jooni alates aastast 2000. Parempoolse populisti retoorika põhilised jooned Austrias on järgmised: (I) Parempoolse populisti määratlus Opositsioonilise parempoolse populisti maailmavaate järgi on neli põhigruppi Tabel 5.3 Toetajad moodustavad 2 gruppi Mina/meie (juhid ja liikmed), Mitte need seal üleval,teie,need seal all/siin (potentsiaalsed hääletajad,tavalised inimesed,inimene tänavalt,inimesed jne). Oponente,vaenlasi 2 gruppi Need seal üleval ( valitsus , professionaalsed poliitikud,bürokraadid,ärimehed, pankurid). Mitte meie/need seal kuskil
demokraatiale ja vähemuste õigustele, kuid ka iga pluralismi vastane pole populist. Raske on piiritleda, kus lõpeb demokraatia ja algab populism, milline erakond või poliitik on vähem või rohkem populistlik, sõltub asjaoludest • Populism on poliitiline demagoogia • Populism on mingil tasemel populaarne, soosib kehvemaid ja toob väljatõugatud poliitikasse, kõnetab rahva nimel • Ainult osa rahvast on populisti silmis tegelikult rahvas - põlisrahvas, lihtrahvas, ristirahvas, pärisrahvas jms 4.2. Populismi liigid • Parempopulism- rohkem vabadusi ja õigusi rahvale (tavainimestele); • Vasakpopulism- rohkem õiglust ja ümberjagamist rahvale eliidi arvelt; • Rahvuspopulism- rohkem õigusi põlisrahvale rahvusriigis ja rahvusriikidele globaliseeruvas maailmas; Eliidipopulism- valimislubadused võimul püsimiseks 4.3. Populismi vahendid