populatsioon. Ühe populatsiooni isendid saavad omavahel vabalt ristuda ja on osaliselt või täielikult isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. Üheks põhiliseks populatsiooni iseloomustavaks näitajaks on suurus ehk arvukus. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui mingis järves elab 120 karpkala, siis see ongi selle järve karpkalade populatsiooni arvukus. Lisaks sellele saab populatsiooni iseloomustada ka populatsioonitihedusega. Populatsioonitihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene kokurents. Maksimaalne populatsioonitihedus on erinevatel liikidel erinev, see sõltub organismi mõõtmestest, nende nõudlikkusest keskkonnategurite suhtes, aga ka teistest samas ökosüsteemis elavatest populatsioonidest. Populatsioonitihedust arvutatakse järgnevalt: Kui mingis järves elab 120 karpkala ja selle järve pindala on 2400 m², siis
19. SLOSS - dilemma ja arutelu (suure ja väikse kaitseala eeliste ja puuduste võrdlus). SLOSS - Single Large or Several Small – üks suur või mitu väikest. SLOSS teooria on natuke vananenud. Õige lähenemine oleks, et kaitse alla tuleb võtta palju suuri alasid. Baseerub “Saarte biogeograafia teoorial”. Ühe suure eelised: 1. Kaitstes ühte liiki/kooslust kaitseme ka arvuliselt rohkem teisi liike/kooslusi; 2. Väike serva efekt; 3. Sobilik suure maa nõudlusega ja madala populatsioonitihedusega; 4. Madal lokaalne väljasuremine; 5. Häiringutele vastupidavam. Ühe suure puudused: 1. “Kõik munad on ühes korvis”; 2. Epideemiate risk; 3. Raske luua – suur maa-ala, palju omanike. Mitme väikse eelised: 1. Panuse riskikindlus; 2. Resistentsem epideemiatele, paremini kaitstud tulekahjude eest; 3. Kerge luua. Mitme väikse puudused: 1. Suur serva efekt ning servakoosluste suurenemine; 2. Ei ole sobilik suure maanõudlusega liikidele; 3. Kõrge lokaalne väljasuremine. 21
annaabi.ee 
