35. Alamliik organismide kogum populatsioonis, mille liikmetel on teatud erilised tunnused. Omavahel liikmed ristuvad vabalt. 36. Pleiotroopsus (mõiste ja näide) ühe (mutantse) geeni samaaegne fenogeneetiline toime mitmele erinevale tunnusele. Näiteks kollast karvkattevärvust põhjustav geen hiirtel kutsub samal ajal esile ainevahetuse aeglustumise, mistõttu hiired rasvuvad kergesti 37. Bioloogiline evolutsioon on populatsioonide või populatsioonigruppide omaduste või tunnuste muutused põlvkondade vältel. 38. Evolutsiooni mehhanismid põhimõttelised viisid, kuidas evolutsioneeruvad organismirühmad. Mehhanismid, mis on evolutsiooni aluseks, on: muteerumine (mutatsioonid), looduslik valik, geneetiline triiv, geenivool, päriliku materjali rekombineerumine 39. Looduslik valik genotüüpide diferentseeritud paljunemine. Äratuntav ja esineb, kui populatsioonis teatud
andmetes võib arvata, on tegemist on järsult kasvava populatsiooniga või populatsioon on tugeva valiku all. 5. Võrdle põhikomponentanalüüsi ja Fst analüüsi populatsioonide erinevuse määra ja iseloomu hindamisel. Paariviisiline Fst arvutus – „ülevaateanalüüs“, mida on hea kasutada ka suuremahuliste ülegenoomsete andmestike puhul. Võrdlemine toimub populatsioonide või populatsioonigruppide tasemel. Põhikompomentanalüüsi korral leitakse omavahel korrelleeruvad tunnused ja neist konstrueeritakse uued tunnused – põhikomponendid, mis definitsiooni järgi enam omavahel ei korreleeru. Põhikomponent analüüsi kasutatakse suuremahuliste genotüpiseerimisandmete analüüsil andmete üldistamiseks üksikute proovide tasemel. Põhikomponentanalüüsi puhul näeme erinevaid kihte samas kui Fst puhul on kogu erinevus ühte dimensiooni taandatud.