andmed, 80.ndatel aastatel, näitavad , et piimatoodang ja piima koostisosad on järglastel nende vanemate vahepealsed.Näiteks mustakirju tõugu lehmi, kelle toodang oli 4063kg 3,95%-lise rasvasisaldusega piim, ristati dzörsi tõugu, kellel need näitajad olid 2372 ja 6,75.Esimese põlvkonna järglase piimatoodang oli 3295kg ja piim rasvasisaldus 5,16%, see on küll ammu tehtud katse aga arvan, et see pritsiip kehtib ikkagi. Teiseks uuritakse piimajõudlusomaduste pärilikkust populatsioonigeneetiliste meetoditega.Päritavuskoefitsendi arvväärtus võib olla 0 kuni1 või 0 kuni 100 %.Need arvväärtused sõltuvad arvutusmeetodist, keskkonnatinigimustest, lehmade vanusest, arvestusperioodist, karja toodangu suurusest jms.Seega on päritavuskoefitsendid kasutatavad peamiselt nendes populatsioonides ja karjades, kelle kohta nad on määratud.Arvestades piimajõudluse suurt sõltuvust tõulisest ja individuaalsest pärilikest omadustest, saab neid selektsiooni meetodite rakendamise teel
mittesuguslusabieludega ainult kaks korda suurem. 9.8. Molekulaarne evolutsioon Darwini evolutsioonteooria mõjul oleme vististi liiga kindlad tõekspidamises, et kuivõrd looduslik valik toimub fenotüüpidele, siis on fenotüübilised tunnused evolutsioonilises tähenduses eelkõige komplekssed (kvantitatiivsed) tunnused. Evolutsiooniline tähtsus on küllalt sageli ka vaid ühe geeni üksikutel uutel mutantsetel allelidel. Evolutsiooniliselt realiseerunud muutused peavad olema populatsioonigeneetiliste mehhanismidega kinnistunud ja pärilikult edasi kandunud ning nad peavad olema esindatud kaasaegsete organismide pärilikus informatsioonis ehk nende nukleiinhapete järjestustes. 9.9. Evolutsiooni neutraalne teooria Neutraalne evolutsiooniteooria põhineb eeldusel, et populatsioonides kogunevad mutatsioonid adaptiivselt neutraalsetesse genomiosadesse tänu geenitriivi esinemise. 9.10. Molekulaarsed kellad Neutraalne evolutsiooniteoria eeldab ka n.n. ,,molekulaarsete kellade" olemasolu
Sama piirkonna produktsiooni erinevused on sageli tingitud niiskuse erinevustest. 23. Mis on populatsioon? Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad vabalt omavahel. Vaba ristumine tähendab, et igal populatsiooni ühest soost isendil on võrdne tõenäosus ristuda iga populatsioonis oleva teisest soost isendiga. See on paljude populatsioonigeneetiliste mudelite eelduseks. Kõikides populatsioonides vaba ristumist ei esine. Meenutame siin kasvõi inimpopulatsioone, kus ristutakse samasse klassi või rassi isenditega märksa tõenäolisemalt kui mõne teisega, seejuures on esimeses definitsioonis antud tingimused täidetud. Populatsioonide piiritlemine on sageli küllaltki meelevaldne. Nii räägitakse näiteks Eesti karupopulatsioonist, ehkki sisuliselt moodustavad Eesti karud Venemaa karudega ühtse populatsiooni
annaabi.ee 
