Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud geenitriivi rolli üle, kui ta käis välja oma molekulaarse evolutsiooni neutraalse teooria, mis väidab, et enamus genoomis toimuvatest muudatustest on tingitud geneetilisest triivist, mis rakendub neutraalsetele mutatsioonidele[3]. Geenitriivi rolli evolutsiooni mõjutava jõuna on kritiseerinud John H. Gillespie[32] ja Will Provine, kes väidavad, et suurem mõju neutraalsete mutatsioonide levikule on
1) Enne 1960-t domineeris valiku (pan-selection) idee (iga variatsioonil on kohasusefekt ja seega on need valiku all). Seleta, miks Paulingi ja Zuckerlandli poolt avastatud molekulaarne kell viis neutraalsuse ideeni. (Vihje: molekulaarne kell – mutatsioonid fikseeruvad konstantse kiirusega). 1962 aastal Zuckerlandl ja Pauling hindasid nelja hemoglobiini geeniperekonna liikme lahknemise aega ning avastasid molekulaarse kella. Seejärel populatsioonigeneetik M.Kimura taipas, et molekulaarse kella olemasolu on võimalik lahti seletada mutatsioonide ja geenitriivi kombinatsiooniga – ehk valik polnud vajalik, et mõista geneetiliste erinevuste akumuleerumist liikide vahel. See viis neutraalsuse teooria sünnini aastal 1968. Neutraalsuse teooria oli parem seletus ulatuslikule variatsioonile ja dünaamikale – fiksatsioonile. 2) Seleta, miks valiku all olevate mittesünonüümsete ja
annaabi.ee 
