mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. · Ökotoop- taimekoosluse kasvukoht taimekoosluse abiootiliste tingimuste kogum antud paigas. Ökotoop hõlmab klimaatilisi, hüdroloogilisi, edaafilisi, pinnamoe ja pinnakatte tingimusi. 7) · Populatsioon- kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu, sigimis, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. · Populatsioni lained- kui populatsiooni arvukus kõigub kindla vahemiku järgi. 8) · Areaal- Biogeograafias levila, mingi liigi, perekonna, sugukonna või muu taksonoomilise rühma praegune või kunagine asuala. · Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid.
· Spetsialistid e monofaagid kasutavad ainult üht saagitüüpi või toitaineid · Generalistid e polüfaagid - segatoidulised · Lihasööjad e karnivorid e zoofaagid · Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid · Kõigetoidulised e omnivoorid · Troofne toitumisse puutuv; toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav · Toitumine ökosüsteemi energeetilise käsitluse kontekstis toidus sisalduva energia osaline ärakasutamine populatsioni isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel astmetel olevatele organismidele · Kooslustes võib jagada organismid erinevatele troofilistele tasemetele. · Samal troofilisel tasemel olevad organismid on tootjast ühekaugusel Troofiline tase · 1. troofiline tase tootjad e autotroofid e taimed · 2. troofiline tase esimese astme tarbijad e herbivoorid · 3. troofiline tase teise astme tarbijad e
Põhjustab suuri muutusi alleelide sagedustes. Looduslik valik - Nii suurendab kui ka vähendab geneetilist varieerumist (sõltub keskkonnast), samuti suurendab või vähendab divergeerumist. Toimib ka siis kui on saavutatud tasakaal (elimineerib mittesobivad genotüübid); tasakaalustab ka teisi evolutsioonilisi muutuseid põhjustavaid faktoreid. Mitte-juhuslik ristumine - Inbriiding vähendab varieerumist ja kohasust, mõjutab ka teisi evol. protsesse, sest populatsioni efektiiivne suurus muutub. Kui populatsioonid eralduvad (vikariaansus), siis nend populatsioonide alleelide sagedused hakkavad üha enam erinema, mis viib divergeerumisele ja uute fenotüüpide tekkele. Selliste populatsioonid või nende isendite ristumisel on tekkinud reproduktiivsed barjäärid. Seda nimetataksegi alloüpaatriliseks liigitekkeks. Hübriidid on reeglina steriilsed. Reproduktiivsed barjäärid võivad olla nii pre- kui postsügootsed.
annaabi.ee 
