elada stabiilses keskkonnas. Rahvaarv kasvab pidevalt ning selle peamiseks põhjusteks peetakse elanikkonna vaesust, naiste elu-olu ning vähest informeeritust. Aastaks 2100 on Maa elanike arv kasvanud 9.6- 12.3 miljardini. Varem ennustati rahvaarvu kasvu pidurdumist aastaks 2070, kuid nüüdseks on teadlased juba oma liig sest optimistlikusest aru saanud. Aastaks 2070 on meile harjumuspärane maailmapilt juba palju muutunud. Inimeste seas on aina enam populariseerunud linnastumine ning maal elavad vaid erakud. Massiivne linnas elamine tähendab maapiirkondade eripärade välja suremise. Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsineerida, võib ühest viirusest kujuneda välja epideemia, millist enne pole maailma ajaloos veel, nähtud. Lisaks toidu puudusele ning
Paljud islandlased on spetsialiseerunud automaatsele andmetöötlusele ja programmide eksport on kasvuteel. Sellest tähtsam on siiski rasketööstus, mille märkimisväärseim ekspordiartikkel on alumiinium. Energiat nõudev alumiiniumi tootmine on Islandile tulus, kuna energia on seal odav. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. Lambaliha jätkub ka ekspordiks, ent kõik muud tooted jäävad enamjaolt kodumaale. Viimastel aastatel on populariseerunud naaritsa ja rebase karusnahakasvatus ning turismitalundus. Kokkuvõte Island on vulkaaniliselt aktiivne saar Atlandi ookeani keskahelikul. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Islandi asub lähisarktilist merekliimat kujundab Põhja-Atlendi hoovus ja asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Ilma mõjutab suurel määral Atlandi ookean ning saare vulkaaniline päritolu.
annaabi.ee 
