maailmakodanikele ja avardab inimeste üldist silmaringi. Pessimistid seevastu aga väidavad, et see protsess soodustab rahvusliku identiteedi kadumist. Üleilmastumine on ohuks keelele ning kultuurile ja põhjustab rahvuste väljasuremist. Ka Eestis on selgelt tajutavad globaliseerumis mõjud, seda just läbi noorte keelekasutuse kus leidub palju inglise keelseid väljendeid, välja võiks tuua ka traditsiooniliste kodumaiste tähtpäevade mitte tähistamise ning välismaiste tähtpäevade populariseerumise, ka asutused ja üritused kipuvad üha enam kandma inglise keelseid nimesi. Usun, et globaliseerumine vaadatuna sellise nurga alt on väga suureks ohuks nii Eesti kui ka teiste väikeste rahvuste püsimajäämisel. Loodaks, et inimesed saavad siiski lähitulevikus aru, et omanäolisus on asendamatu väärtus igale rahvusele. Arvan, et globaliseerumine edendab meie majandust eelkõige läbi oskustööliste lihtsustatud liikumise. Transnatsionaalsed firmad tuleks võtta suurenenud
oma identiteedi ankruna. Ka Friedrich Ludwig von Maydelli (17951846) albumi ,,Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost" (,,Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland") (S.o L. von Maydell, Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands nebst erklärendem Text, 12. Dorpat: C. A. Kluge, 1839, 1842) kommenteeritud uusväljaande sissejuhatuses tõdetakse: ajaloo populariseerumise ja sellealase ülikoolihariduse kõrval kolmandaks ,,ajaloo avastamisega" kaasnevaks nähtuseks oli ajaloo sidumine rahvuse ja Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus. Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Koost L. Kaljundi, T-M. Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseum, 2013, lk 13. Vt ka Linda Kaljundi artiklit ,,Balti ajalugu, kolonialism ja kul-tuurimälu
annaabi.ee 
