vajaka. Tihtipeale saab selline inimese käitumisviis aga alguse juba lapsepõlves, kui laps jääb ilma ema armastusest või ema ootab temalt liiga palju. Laps muutub ärevaks inimeseks, kes hakkab tähelepanu otsima teistest allikatest. Tuleb välja et don Juan'id on küll enamasti tähelepanu keskpunktis, kuid leiavad end siiski enamasti õnnetu ja üksikuna, sest ei suudeta luua pikaajalisi suhteid. Tulebki välja, et kuigi üldsus populariseerib vaba ja vastutustundetut eluviisi, siis tõelisi don Juani kuvandile vastavaid inimesi pole tegelikult nii palju. Inimesi, kes naiste südameid hetkega võluvad ja siis samakiirelt murravad, on siiski vähe. Kuid üldiselt on kõik nad Viivi Variksaare poolt kirjeldatud inimtüübile väga sarnased. Nad ei pruugi olla piltilusad, kuid neil on sarm, karisma ja hea kõnelemisoskus. Minu igasugused kokkupuuted
Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk. Tekib süütunne, kuna pole tänapäeva võimaluste juures piire ületanud ning seda nautinud. Psühhoanalüüsi ülesanne on tegeleda ühiskonnas toimuvate kiirete muutuste tagajärgedega (Z). Z üritab L mõtteid popkultuuri kaudu teistele mõistetavaks teha, Z populariseerib L mõtlemist. Subjekt kujunab läbi erinevate registrite. Identiteet kujuneb läbi imaginaarse, sümboolse ja reaalse registri. Imaginaarne – omane lapsele: laps tunneb, et ta on ema ja maailmaga üks; mida subjekt omandab ja mis talle külge jääb enne keele omandamist, selles jääb külge seotus/ühtsustunne emaga, mis kummitab inimest kogu elu. Keele-eelne faas ehk peegelfaas. See, mis on meie identiteet, kujuneb
annaabi.ee 
