eksternaalsetest, sotsiaalsetest faktoritest. Millises vahekorras need faktorid on, pole siiani lõplikult selge. Umbes sajandi vahetusel jõudsid paljud kurjategijate uurijad järeldusele, et vähene vaimne võimekus e. madal intelligentsus on kuritegeliku käitumise peamine põhjus. Esimesed sellealased uuringud pärinevad juba nimetatud Goddardilt, kes oli Binet testide tõlkija ja väsimatu popularisaator Ameerikas. 1914 aastal publitseeris Goddard oma uuringu tulemused, kus toodi ära andmed 16 reformatooriumi kasvandike vaimsest võimekusest. Noorte vanglate kasvandikest 28-89% (keskm. 50%) olid nõrgamõituslikud, kes ei olnud võimelised oma elu ja suhete iseseisvaks korraldamiseks. Siinjuures ei pidanud Goddard madalat intelligentsust mitte kuritegevuse otseseks põhjuseks vaid eelduseks, mis koos halbade keskkonna tingimuste ja
põgeneda ja seda sõna kasutavad enamasti need, kellele postmodernism ei meeldi. Ka Sokali jaoks pole postmodernism muud kui teatav slängirohke ja hämar kirjutusstiil, kus korduvad teatud märksõnad ja viited kindlatele autoriteetidele, kelle õitseaeg oli enamasti 60.ndate lõpu Pariisis. Teadus on lihtsalt üks müüt või narratiiv paljude seas. Steven Weinberg, 1979. aasta Nobeli füüsikalaureaat ja ka suurepärane popularisaator, arvab, et Sokali puhul füüsika ja matemaatikasisestest arutlustest hüpatakse filosoofilistele ja poliitilistele järeldustele. Füüsika avastused võivad saada filosoofia ja kultuuri jaoks oluliseks, kui me õpime tundma universumi tekkimist või viimseid loodusseadusi, kuid mitte praegu. Mõned teaduslikud avatused võivad filosoofialt ära võtta teatud teemad nagu aeg, ruum või mateeria. Need muutuvad eriteaduste aineks
annaabi.ee 
