Abakus on voluutidega lppeva rullis padjandi kujuga Friis katuse alune riba ning kaunistatud Korintuse sammas erineb joonia sambast kapiteeli kujunduse poolest Kapiteel peekri taoline mis on kaetud taime motiividega Kige saledam ja pikem ja jtab kerge mulje VAASIMAAL.See algas 8.saj e.m.a. Kasut. ornamentikat. Hiljem hakkati pottidele joonistama inim- figuure - punasel savil must figuur vi vastubidi 530. aastat e.m.a. Seinamaal Maalikunst oli vanas kreekas vga populaarne, populaarsemgi kui skulptuur. Jaguneb seina- ja tahvelmaalideks ja vaasimaaliks. Mitte htki seina- ega tahvelmaali. Teadmised on saadud kas kirjalikest allikatest vi hilisemate koopiate vaatlemisel. Kasutatud tehnikaid olid:
valgusele säravad nii ihult kui hingelt. Ajaloo käigus tulevad eldarid Surematute maalt ka tagasi, et jääjaid aidata ning osa neis ei lahkugi enam uuesti, leiab aset ka haldjatevahelisi konflikte. Haldjate lahkumine ja Keskmaale jäänud haldjate taandumine metsadesse ja rohelusse on Tolkieni raamatutes põhjendatud inimrassi tugevnemise ja pealetungiga. Haldjad ei sekku enam aktiivselt teiste rasside ellu ja tegelevad oma asjadega (Day 2002:80-85) Teine, tänapäeval ehk populaarsemgi, fantastika kirjanik Terry Pratchett (sünd 1948) on raamatus “Härrasrahvas” endale iseloomulikult muutnud haldjad nende endi vastanditeks: metsas julmalt loomadele jahti pidavateks ja inimeste mõistust omakasu eesmärgil ärakasutavateks olenditeks (Pratchett 2003:58). Siiski on Pratchetti mõju vähemalt esialgu väga väike Tolkieni kõrval. 4.2. Cottingley haldjad ehk tõestisündinud lugu
muudetud nimedega tegelased, keda on sündmustikuga vabalt ühendusse viidud – ajaloolise tõsielu tase on nõrgem kui ajalooliste isikute puhul; „luulest laenatud“ ehk väljamõeldud tegelased. 15 „Prohvet Maltsveti“ peategelane on nimitegelane Juhan Leinberg. Ta oli 19.saj põnevaim eestlane. Kultuuriloolaste hinnangul võis olla populaarsemgi kui Jakobson. Nõukogude aja tõttu on ta varju jäänud, sest usk oli tabu. Vilde kasutab Maltsveti eluloo jutustamisel tavainimeste arvamusi Leinbergist. Väljamõeldud tegelaste kujutamine on kirjanikule lihtsam, sest pole ette antud infot ega ajalugu, millest päriselt olemas olnud inimesest rääkides ei saa kõrvale põigata. 15. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses Tolleaegne külaparadigma on veneaegne. Eesti on Põhjasõja järel sõlmitud Uusikaupunki
annaabi.ee 
