Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika
Adorno- sireenid(naise peaga ja linnu kehaga olendid). Valgustusajastu idee inimene on seotud, et kogedavõi näha midagi ilusat peab inimene olema nö kinniseotud. Ego valitseb idi üle. Massiühiskond- hakkab välja kujunema tarbimisühiskond ja näiteks on ameerika. Adorno jaoks on tähtis et tõeline kunsti osa sisaldab kahte sorti aspekti: utoopiline ja kriitiline. Adorno kunsti käsitluses on massiühiskonna kriitika olulises kohas, populaarmuusika kriitika samuti. Ta umbusaldab populaarmuusikat sest see on midagi teistsugust. Keskne idee oli talle kunstis see, et see ei ole mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm
kultuur oli nende jaoks domineerimise viis aga ühtlasi ka vastupanu viis. üks klass teostab oma võimu teiste üle kultuuri kaudu nad otsisid kultuuriteooriat, mida nad nimetasid kriitiliseks teooriaks kriitiline teooria oleks pidanud leidma vastukäigud neile teooriatle, mis aitasid põlistada valitsevate klasside võimu adorno on praeguseks olnud kultuurilises plaanis teoreetikuna täiesti aut. on põhjust eeldada, et teda ootab taassünd. adorno vihkas populaarmuusikat. see tähendab et ühtlasi populaarkultuuri teoreetikud vihkavad teda. asi ei ole siiski nii lihtne. adornot pole siiski põhjust pidada konservatiiviks. ta oli modernist, aga mordenist ei tähenda konservatiivi. adorno polnud mingi suur klassikalise muuskika austaja, sibeliust ta lausa vihkas ;) adorno oli muusikaharidusega, ta õppis alban bergi juures, ka tema ema oli muusikutaustaga. adorno tuli usast hiljem tagasi (enamik juudi soost teoreetikuid ja intellektuaale lahkus saksamaalt,
annaabi.ee 
