valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad). Rahvavalgustusliku kirjanduse eesmärk oli vahendada talurahvale neile arusaadavas vormis praktilisi, eelkõige tervishoiualaseid teadmisi. 1766. aastal trükist ilmunud eestikeelne populaarmeditsiiniline ajakiri "Lühhike öppetus" tähistab ühtlasi ka eestikeelse ajakirjanduse algust. Ehkki valgustuse vaieldamatuks teeneks oli pärisorjuse kui probleemi ühiskondlik teadvustamine ja muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal
20 000) - Taskukohased valgustajad(praktilised nõuanded, ajalugu, geograafia, ilukirjandus) ja ajalehtede asendajad ja olulised veel 19 saj I poolel 2. Aabitsad ehk ABD-raamatud 3. Valgustuslik jutustav kirjandus 4. Eestikeelse ajakirjanduse algus 1766-67: - Populaarmeditsiiniline nädalaleht ,,Lühhike öppetus" ilmus Põltsamaal(arst Wilde, tekstid eestindas Hupel) - Ravimtaimed, alkoholi taunimine, põllumajandus, aiandus · 1806 I Tartu eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht"(avaldasid pastorid): - Välisuudised ja praktilised nõuanded
annaabi.ee 
