[Populaarkultuuri uuringud, lk 265] Kunstiteos, kultuuri artefaktid vormistatakse kaubaks ja allutatakse turusuhetele. Kultuuritööstus on tehniline ja ratsionalistlik ning selle toime ei rakendu ainult meelelahutuse peal, vaid ka nö tõsise kunsti. Sel moel konstrueeritud tarbimisobjektidel pole aga esteetilist kaalu (Th. Adorno). 17 43. Mis mõttes on populaarkultuuritekstid kollektiivne looming? [Populaarkultuuri uuringud, lk 269, 270] Massimeedia toimimist uurides on jõutud järeldusele, et tegemist on teatava organiseeritud tootmisprotsessiga, mis toimub kollektiivselt (nagu televisioon, film, ka raamat kui seal osalevad institutsioonid, nt looja ja turusuhete konteksti sidujad). Oluliseks saab teksti vastuvõtt, mitte algselt kodeeritud sisu - tähendus sünnib vastuvõtu protsessis. 44
on suurem tarbijaskond, põhjendades huvi sellega, et seeläbi näeme kultuurikeskkonda tema aktiivses protsessis, muutumises, sellist kultuuri keskkonda, milles võimalikult palju inimesi osaleb, niimoodi vaadatuna võib tunduda, et tabloidid, naisteajakirjad tõepoolest sisaldavad kultuuri kui protsessi seisukohalt olulisemaid tekste kui mõni keerulise modernistliku autori romaanid, sest viimased pakuvad huvi vaid vähestele, samas kui populaarkultuuritekstid on väga laia levikuga. Ning viimaseid uurides tuleb välja et · kõik tekstid on juurtega kinni võimuja hegemooniasuhete kontekstis. Kõik tekstis on kinni kõikvõimalikes võimusuhetes, et ükskõik kui süütud või meelelahutuslikud nad ka väljastpoolt ei tunduks, vahendatakse meile tegelikult võimu poolt selgelt kujundatud nähemust, hoiakuid ja kõike muud, aga erinevalt