läbi teiste romaanide, kuid mida edasi, seda väiksemat osa mängib Dreverk, muutudes lõpuks tühiseksja ilmetuks armuseiklejaks. Sarja õnnestunum tegevusliin areneb tavaliste tööinimeste miljöös. ,,Hümnides Paanile" esinevad popside kujud vaid episoodiliselt; ,,Kurgsoost" alates koondab kirjanik oma huvi aga Kriuka Kusta ja Sooja eluteele, mida ,,Maas" kordab Kristjaani ja Anni ,,Kurgsooga" võrreldes traagilisem võitlus popsielu viletsusest pääsemiseks. Maaelu kujutamises on Roht andnud siin oma parima, mida ta hiljem ületas ainult romaanis ,,Elutee". Tuulemäe sarja (eriti ,,Kurgsood") iseloomustab tööpaatos. Seejuures on aga Kusta esialgset edukäiku idealiseeritud, kuigi Rohu suhtumine kodanlikku maareformi on küllaltki kriitiline. Kõna all olevates teostes, eriti romaanis ,,Aeg" ilmneb ka Rohu skeptiline seisukoht kodanliku valitsuse suhtes.
Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse. 1932 ilmus ,,Põdrakütid", mis oli ilmatu pikk luuletsükkel. See on võrreldav Soome eeposega. Sündmustik toimub suurtalus. Palju on kirjeldatud popsielu ja elamist ja söömist, lisaks ka põdrajahti ja külaelu. Kõik lõppeb pidustustega. See on agraarseühiskonna kirjeldus. Laupäevaselts toimis 1837 aastani kuni Runeberg läks Porvoosse. Ta oli seal õpetaja ja hiljem direktor. Tal oli 8 last. 7 poega ja tütar. Üks tema poegadest oli skulptor ja tegi Porthani monumendi. Tema naine Frederika oli ka andekas, aga avaldas oma romaanid peale mehe surma. Tema nimejärgi on nimetatud kook
annaabi.ee 
