Paari minuti pärast sõitiski ta bussiga koolimaja ette ja me läksime kõik peale. Seest nägi see sõiduk välja nagu limusiin, suured peeglid ja snäkid. Kinnitasime turvavööd ja sõit võis alata. Bioloogiaõpetaja ütles, et täna tutvume Eesti salajase loodusega. Kui olime alevikust välja sõitnud, lasi ta bussi katuse alla ja see muutus kabriolettbussiks. Sõitsime väga kiiresti ja uskumatult mägistel maastikel. Kõigi juuksed lehvisid ja õpetaja aina laulis terve tee nagu poppstaar. Laul rääkis loomulikult sellest samast loodusest, mis meie ümber parasjagu oli ja pani meid ahhetama. Laulu sõnad olid nii sügavad ja targad ning õpetaja hääl oli lausa lummav. Pärast tunni lõppu olin ma kindel, et tahan saada bioloogiks, kuid siis polnud ma veel käinud kokanduse tunnis. Kõik õpilased läksid koos pööningukorrusele ehitatud kööki, mis oli mõistagi sama suur, kui terve kool kokku. Seal ootas meid imeilus söögikoht
minestaks, kui teada saannud oleksite, et teie ees seisis äsja härra taevaisa isiklikult.“ Kõik puhkesid valjult naerma ning surusid üksteise kätt, pangaautomaati külastades nägid kõik enda kaardil olevat summat, see oli hämmastav, igaüks neist sai endale osta hiiglasliku maja ning viia täide enda unistus! Indrekust sai tippssportlane peotantsus, need kümme noormeest jõudsid Ameerika NBA korvpalliliigasse ning sellest ühest tütarlapsest, kelle ilu oli hämmastav, sai poppstaar laulmises! Nende kõikide üheks traditsiooniks sai külastada iga seitsme kuu tagant Indreku maja ning istuda maha, panna kokku suurem summa raha ning annetada see kuskile, kus seda vara kõige enam vajataks! Nad kõik olid ülemaailmselt tuntud, oma eluga õigel rajal! Ning kui need kaksteist perekonnaliiget veel elus on, kogunevad nad siiani iga seitsme kuu tagant Indreku suurde ja hubasesse majja ning annetavad koos suuri summasid paikadele, kus seda vajatakse!
annaabi.ee 
