Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle
Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus.