p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse
Subkultuurid on huvitanud sotsiolooge juba 1930-ndatest (nn. Chicago koolkond). Populaarkultuur ka uurimise alla: kaubavormi tõttu on eesmgiks lai levik, ning on tihti ühiskonnas valitsevatele arusaamadele/ideoloogiatele lähemal, kergemini nähtavalt seotud kui kõrge kunst. Seepoolest huvitavam/viljakam uurimusaines kui eesmärgiks on mõista ühiskonda laiemalt, mitte ainult individuaalselt kunstiteost ennast. * üheks uurimise teemaks ongi nende kolme (subkult, popkult, kõrgkultuuri kaanon) vah. suhe ning suhe n-ö. valitseva ideoloogiaga (Patrick Fuery & Nick Mansfield (2000): Cultural Studies and Critical Theory. Oxford: Oxford UP, lk. 24-35). Subkult tihti vastandub ideoloogiale, popkult on sellele lähedal, kaanon ei vastandu (per definitionem) aga sisaldab ka autonoomsemaid elemente rohkem. # samas toimub ka liikumine nende vahel: subkultuurist poppi [nt. punk], populaarkultuurist kaanonisse [nt. Hitchcock], [või ka kaks sammu
annaabi.ee 
