Kett kinnitatakse ankru külge ankruseekliga. Ankruketi teine ots kinnitatakse ketihalsiga ketikasti lae külge, mida on võimalik avada tekil avarii korral. Uuemate suurte laevade ankrupelil on ketilugeja, mis näitab vees oleva ankruketi pikkust ja teine, dubleeritud juhtpult on 10 roolikambris. 11 Laevadel, millede ankrupelidel ei ole ketilugejat, tuleb ankrukett markeerida, et oleks võimalik pidada arvestust vettelastud ankruketi üle. Markeerimise mooduseid on mitmeid. Igal vanal pootsmanil on oma süsteem. Näide esimese seekli viimane toega lüli ja teise seekli esimene toega lüli värvitakse valgeks ja tugedele (kontraforssidele) mähitakse pehmest traadist või tugevastnõõrist margid jne. kuni kuuenda seeklini ja kuuenda seekli lõpust algab markeering otsast peale. Lülid värvitakse valgeks sellepärast, et neid oleks öösel ankru veeskamisel või hiivamisel paremini näha. Tugedele mähkimiseks ei soovitata
koridorides 19 20 21 22 23 24 25 26 27 Laeva sisesed sidepidamisvahendid, alarmsüsteemid ja nende kasutamine Põhilised sidepidamisvahendid laevas on raadiosaatjad ja laeva telefonid, mis asuvad tähtsamates kohtades. Kuna laev on väga suur, siis on nad hädavajalikud vahendid. Raadiosaatja- Kasutatakse vaieldamatult laevas kõige rohkem, kuna ta on alati käepärast olemas tähtsamatel isikutel näiteks pootsmanil, tuletõrjemadrusel, osakondade juhatajatel ja paljudel teistel. Üldiselt asuvad kõik saatjad algul esimesel kanalil, seega on terve laevapere vajadusel kohe kättesaadav. Üldiselt kasutatakse neid, et kedagi üles leida või teavitada näiteks elektriku elektri kadumisest mingis kajutis. Pikemate juttude puhul valitakse mingi teine kanal, et ei segataks teisi, kuid üldjuhul kasutatakse selleks läheduses olevat telefoni.
annaabi.ee 
