Praust, 1999- 2009). Iisaku kihelkonnas paiknes kümme mõisat, millest üks oli kirikumõis, neli rüütlimõisast peamõisat koos nelja kõrvalmõisaga ning üks poolmõis. Neile lisandus veel ka üks karjamõis. Kümme mõisa, mis asusid Iisaku kihelkonnas on järgmised: Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak), Iisaku (Isaak) rüütlimõis, Kauksi (Kauks) rüütlimõis, Oonurme (Onorm) Tudulinna kõrvalmõis, Permisküla (Permesküll) Pagari kõrvalmõis, Pootsiku (Potzik) Iisaku kõrvalmõis, Rannapungerja (Ranna-Pungern) Pagari kõrvalmõis, Tudulinna (Tuddolin) rüütlimõis, Tärivere (Terrefer) rüütlimõis, Uhe (Uhhe) Poolmõis, kuni 1874. aastani rüütlimõis (V. Praust, 1999-2009). 3.01 Iisaku kirikumõis (Pastorat Isaak) Esimese Iisaku kiriku ehitamisaastat ei teata kuid teatakse, et see oli ehitatud puust. Algselt oli Iisaku kirik Jõhvi abikirikuks (ajavahemikul 1744-1867), sest polnud piisavalt raha, et kirikuõpetajale maksta
Sissejuhatus Eestis asuvad mitmeid eriilmelisi luiteid. Esiteks on rannikuileited, mida leidub mitmelpool Eestis. Teiseks on Läänemere eri arengu etteppide-aegsed rannikuiluiteid, mis kopeerivad üsna hästi jääajajärgsete suurveekogude rannajooni. Kolmandaks on mandriluited, mida Eestis leiub vaid Alutagusel ehk kohalikus kõnepruugis kriivad. Seal asuvad umbes 200 kirde- edelasuunalist kriivat, mis avanevad Iisaku-tagustes Luiska, Pootsiku ja Võhma metsades. Kriivad asuvad soostunud alade keskel, mistõttu kriivade kõrgust on raskemäärata, kuid matkalisele on see ala kindlasti põnevaks piirkonnaks (Eesti Loodus, 2008; matkajuht.ee). Matkaklubi kirjeldab alutaguse kriivasid vahel olevaid rabasid „soosiilidena”. „Kohati on kriivad tihedalt üksteise kõrval, vaid tilluke soosiil nende vahel, teisal jälle laiutavad sood, millest luited kõrguvad soosaartena ” (Matkaklubi, 2011). Nimetuse seletus
annaabi.ee 
