nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihaskrambid), osteomalaatsia (luude pehmumine, luude mineralisatsiooni häired) ja osteoporoos (luude urbsus/pooristumine, luude massi vähenemine, rohkem vanainimestel). · Lisafaktorid: rohke kohvijoomine (üle 4...5 tassi päevas, s.o. 600...750 ml); alkoholiga liialdamine viivad osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede,
· Treeningust sõltumatu amenorröa Treenerid ei pööra vajalikku tähelepanu · Vastupidavusalade sportlastel sageli menstruatsioonihäireid, pikamaajooksus leitud isegi 50%. · Treenerid peavad seda normaalseks, kuid tegemist on tervisehäirega · Treener, keda lapsed usaldavad, ei või sisendada kinnisideed pidevast kehakaalu alandamisest "Sportlase triaadi" kolmas liige - osteoporoos · Luukoe hõrenemine, luude pooristumine, nende massi vähenemine, mille tagajärjel muutuvad hapraks ja kergesti murduvateks · Viimastel aastael esineb üha enam noorematel · Seos amenorröaga, sest langeb östrogeenide produktsioon · Eriti ohtlik on amenorröa teke teismelise eas, sest sisi võib kaasneda luukoe hõrenemine Osteoporoosi soodustab kaltsiumivaegus · Just naissportlased saavad toiduga sageli vähem kaltsiumi kui vajalik, põhjustatuna väiksemast toidukogusest
annaabi.ee 
