niiskusena. Selle näiteks on tsemendiga reageeriv vesi betoonis. Niiskuse seisukohast on olulised vesi, veeaur ja jää, mis on materjali tühimikes õhupoorides ning pragudes. Kõik materjalid on mingil määral poorsed. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Stabiilse suhtelise õhuniiskuse juures on materjali poorides lõpuks sama palju niiskust kui õhus. Enamus materjale on hügroskoopsed, st et nad võtavad endasse niiskust ümbritsevast õhust. 8. KÜLMASILD. Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal
Seda põhjustab vee pindpinevus, seda nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. NIISKUS MATERJALIDES Ehitusmaterjalides võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha
annaabi.ee 
