Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises.
M. Schleiden T. Schwann R. Virchow RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas RAKKUDE MITMEKESISUS · Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID · Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS RAKUMEMBRAAN TUUM · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga · Tuuma sees on karüoplasma · Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks
Lüsosoom Karedapinnaline toite Rakumembraan Tuumake Tuum Tuumamembraan Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 1) Rakumembraan · Koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist 11 · Ümbritseb rakku, annab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise, kaitseb välismõjude eest, tagab raku ja väliskeskkonna vahelise aine ja energiavahetuse Tuum · Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagavad ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel · Tuum täidetud tuumaplasma ehk karüoplasmaga · Tuumas asuvad kromosaamid(pärilikkuse kandjad) · Juhib raku elutegevust Tsütoplasma · Poolvedel, pidevas liikumises · Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest · Seob raku ühtseks tervikuks, tagab ainete laialikandumise, jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid ja pigmente Tsütoplasma võrgustik
Kehtivusaeg on standarditel piiramatu. Iga materjal peab läbima sertifigaadi, et olla sobilik. Ehitusmaterjalide üldomadused on : • keemilised • füüsikalised • mehhaanilised omadused- materjalide käitumine välismõjude toimel. (tugevusnäitajad ja deformatsioonid) • tehnoloogilised ehk kasutusomadused. • termilised Tihedus- on materjali mahuühiku mass looduslikus oleksu (tihedus = looduslik mass/poorilise ruumalaga)(NT: klaasvill 30-50kg/m3 ; puit 400-600kg/m3) Üks tihedamaid on graniit 2500-2700kg/m3. Eritihedus- on materjalide tihedus ilma poorsusteta. (tihedus= mass/tihe, poorideta aine ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega
annaabi.ee 
