Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi. Idateed kasutasid peamiselt rootslased ja neid kutsuti variaagideks
Libisemist takistavate soringute ja teki vaheline nurk ei tohi ületada 25°. Kaadumist takistavate soringute ja teki vahelise nurga väärtus jääb 45...60° vahele. Teraserullide stoovimine ja kinnitamine Teraserullid stoovitakse trümmi põhja korrapäraste kihtidena poordist poordini, kusjuures rullide teljed on paralleelsed laeva pikitasandiga. Alumise kihi rullide alla lüüakse puust kiilud. Kui terase rullid moodustavad trümmis ainult ühe kihi, stoovitakse poordide äärde ja rullide rea keskele nn. lukustavad rullid (locking coils), mis oma raskusega hoiavad teisi rulle paigal. Kui teraserullid moodustavad mitu kihti, täidetakse rullidevahelised ja rullide ning poordidevahelised tühimikud puittugedega. Pehmete vahekonteinerite stoovimine ja kinnitamine Enne lastimise algust peab kaptenil olema teada: - konteinerite üldarv ja nendes sisalduv last - konteinerite mõõtmed - konteineri mass
annaabi.ee 
