Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli noor, elurõõmus ning talle meeldis palju nalja teha, eriti Jussi üle. Mariga ei hakkanud kunagi igav. Krõõt aga seevastu oli alati murelik ning kurnatud. Ta kunagi ei virisenud tööde üle, nende raskuse üle. Pärast Krõõda surma, mõtles Andres, et äkki ta oleks pidanud Krõõdale vähem koormust jätma ning rohkem teda märkama. Nüüd pidi olema Mari see, kes hoolitseb laste eest. Sündmused viisid Jussi enese poomiseni ning Marist sai Eespere uus perenaine. Kuid nüüd ei ole kuskil enam seda rõõmsat Marit. Marist oli samuti saanud tuhm kogu, nagu oli olnud ka Krõõt, kes võttis üle vana perenaise omadused. Justkui Vargamäe perenaise iseloom on kuskil kirja pandud ning seda ei muuda mitte miski, olgus selleks kes tahes. Andresel olid suured plaanid Vargamäega ning ta tegi tööd sellejaoks, et tema lastel oleks selle arvelt kergem seda kohta ülal pidada. Kuid tema üllatuseks ei olnudki lapsed nii
sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosseisus kirjeldatud teo toime vahendlikult Näiteks: viib teise inimese (poomiseni) enesetapuni. Põhjuslik seos – ei sõltu asjaolust, kas surm saabus kohe või pikema ajajooksul ( näiteks: kannatanu suri hiljem haiglas). Tapmisdeliktide puhul on enam- ja vähemohtlikud (kvalifitseeritud ja privilgeeritud) koosseisud sätestatud erinevates paragrahvides. TAHTLUS – SUBJEKTIIVNE TUNNUS Objektiivsed tunnused – surmav tegu, surm ja nende vaheline seos. Ühe puudumisel kohaldatakse §117 – surma põhjustamine ettevaatamatusest.