Ka kandimees võttis oma leivakoti ja astus mõisa poole. Remmelgas läks temaga kaasa. Kandimees hakkas jälle kurtma oma õnnetut elu, mis iga päev algab ja lõpeb samamoodi. Näitas põlde, mis on viletsad, aga peab pidama, kui ei taha nälga surra. Remmelgas tahtis teada, kas ei saaks mõnd teist ametit, mis oleks kergem ja kasulikum, kuid selle peale vastas kandimees, et mõisa moonakaks saaks veel aga kusagile jumale mitte. Sinna aga läheb ta siis, kui nöör on poomiseks kaelas. Kurdab, kuidas vaesuse käest ei pääse. Siber on ikka hea koht, kuhu tahaks minna, kuid vaevalt sinna kunagi jõuab. Lõpuks lahkusid kandimees ja Remmelgas üksteise seltsist, kandimees mõisa maale tööd rügama ja Remmelgas hakkas sammuma oma sihtpunkti poole, saades tasapisi mustadest mõtetest vabaks. 6. Aastad möödusid ning Remmelgas ja kandimees kohtusid vanglas.(2-3 aastat oli kulunud kokkusaamiseni). Nad olid mitu päeva koos olnud, ilma teineteist
Tears and Folly” Nõukogude süüdistaja Roman Rudenko ütles oma kohtukõnes, et sakslased viisid Venemaalt suuri varandusi. Selle peale ütles Göring, et Venemaalt said nad miljoneid küll, aga need olid peamiselt vene täid. Rudenko haaras püstoli ja laskis (!!!) Göringi suunas 4-5 lasku, enne kui talt püstol ära võeti. Kuna kuulid Göringit ei tabanud, öelnud ta rahulikult, et laskis venelane, kes nii lühikese maa pealt oskab mööda lasta. Nõukogude spetsialistid konstrueerisid poomiseks spetsiaalsed võllad. Inimest poodi hästi aeglaselt, umbes 24. minuti järel tunnistas arst poodu surnuks. Feldmarssal Keitel ütles enne poomist oma viimases sõnas: ,,Laske mul surra tagumikuga Venemaa poole.” Ribbentropp: ,,Poote meid täna, kuid kommunistid poovad teid homme. Meie poomiskohale tuleb tulevikus aga mälestussammas.” Nürnbergi protsessi teenindanud 3000 inimesesest 2400 olid juudid! Kõigile meeldib rääkida natside kuritegudest, aga kuidas on lood liitlastega?
Muuseas,» lisas Gringoire, vaadates kavalalt preestri otsa, «kas te siis ikka veel temale mõtlete?» «Kas teie ei mõtle? «Ah, harva. Mul on nii palju tegemist!... Mu jumal, küll oli ta kitsekene ilus!» «Kas see mustlastüdruk kord teie elu ei päästnud?» 380 «Jah, kurat võtku, nii see oli küll.» «Kuhu ta ometi on jäänud? Mis te temaga olete teinud?» 2 2 4 «Tõesti, ma ei tea. Vist poodi ta üles.» «Arvate?» «Kindel ma just pole. Kui ma nägin, et asi poomiseks läks, lasksin ma jalga.» «Nii palju siis teategi temast?» «Oodake. Olen kuulnud, et ta olevat Jumalaema kirikusse varju pagenud ja seal olevat ta kindlas kohas. Olen päris rõõmus selle üle, ainult ma pole kuidagi teada saanud, kas ka kitsekene temaga koos ära pääses. See on kõik, mis ma temast tean.» «Täiendan omalt poolt teie teadmisi,» hüüdis dom Claude, kelle seni tasane, aeglane ja peaaegu kõlatu kõne mürisevaks muutus. «Jah, ta on tõepoolest Jumalaema kirikus paos.
annaabi.ee 
