astmes, ja tugevneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav tugevas astmes. Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm – kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 24. Laadivaheldus. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga (j, w). Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 1) b:v kõige tüüpilisem (asendumine homorgaanse häälikuga) lühikese vokaali järel, nt tõbi : tõve; pika vokaali järel, nt tiib : tiiva;
Käändsõnade puhul on tegemist nõrgeneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav on nõrgas astmes, ja tugevneva astmevaheldusega, kui ainsuse omastav tugevas astmes. Verbide puhul on otsustamisel aluseks oleviku ainsuse 1. pöörde vorm kui see on nõrgas astmes, siis nõrgenev AV, kui tugevas, siis tugevnev AV. 31. Laadivaheldus - astmevahelduse liik, kus teise silbi alguse klusiil või s on osas sõna vormides (nõrga astme vormides) kas kadunud, assimileerunud või asendunud poolvokaaliga. Laadivaheldusele alluvad: b, d, g, k, t, s. 1) kadu: klusiil või s kaob, nt rida : rea, luba : loa, vesi : vee, sulgema : sulen (sulgen); 2) asendumine homorgaanse häälikuga, nt tõbi : tõve, sadada : sajab; 3) assimilatsioon, nt kuld : kulla, tõmmata : tõmban, kand : kanna (sarnastumine). 32. Vältevaheldus - - 1) vältemuutus astmemuutus, mille korral muutub ainult sõna välde, st häälduskestus, nt hõõruma : hõõrun, katsuma : katsun; (ka mets, pall);
annaabi.ee 
