ilmnevad tegusõna argumendina. Laused võivad olla kas sõltuvad või sõltumatud, liht- või liitlaused (Wivell 1981: 134). 2.5 Eitus: Kolm eitusvormi: ponoq, eipai `no, not, none` ja sapin `don´t, refrain from (hoiduma). Esinevad eitava lause lõpus (Wivell 1981: 162). 3. Foneetika ja fonoloogia 3.1 Foneemid: Kairiru keeles on: 15 kaashäälikut p, t, k, q, f, v, s, j, m, n, ñ, ŋ, l, r, ȓ kaks poolvokaali: w, y; viis täishäälikut i, e, a, o, u (Wivell 1981: 11). Näide kairiru keeles: yieq wurr quli - ny qo – laqa -i you (sg) banana skin 3sg 2sg-throw-3sg away `throw away the banana skin´ - `Viska banaanikoor ära` Allikate loetelu Paul jt = Paul, L. M., Simons, G. F., Fennig C. D 2015. Kairiru. - Ethnologue: Languages of the World, Eighteen edition; http://www.ethnologue
Roostet võib lugeda eksistentsialistiks ja ekshibitsionistiks. Tema luulet seaostatakse tihtipeale uuema eesti luule sotsiaalsusega ja tema loomingut iseloomustab vahetu reageerimine ühiskonnas toimuvale, eriti eesti keele ja kirjanduse saatusele praeguses ühiskonnas. Rooste luulest leiab palju lause- ja kõnekujundeid, mis on käsitletud suure meisterlikkusega. Samuti kasutab ta palju võõrsõnu ning poolvokaali w-d. Selle tõttu on luule kohati raskesti mõistetav. Enamus Rooste luulest on kirjutatud vabavärsis ning puuduvad õigekirjareeglid, mille tõttu on vabavärss kohati rütmiliselt keerukas. Näiteks ei ole kasutatud kirjavahemärke ning suurt algustähte. LUULEKOGUD 1999. aastal ilmus esikluulekogu „Sonetid“. Seda iseloomustab jõulise sotsiaalsuse ühendamine lembelüürikaga. 2000. aastal „Veri valla“ 2002
annaabi.ee 
