viisitoista viisteist viisivuotias viieaastane viitata näidata, osutada, viidata viitonen viis viitsi (älä viitsi) ole nüüd, jäta (järele) viitsiä viitsida, vaevuda vika süü vilkaista pilku heita villasekoitehousut poolvillased püksid vilustua külmetuda vilustuminen külmetumine vilustunut külmetunud vipata raha laenata virkailija ametnik Viro Eesti virolainen eestlane virta vool visa (luottokortti) visa (krediitkaart) vitsi nali
- Saunatädi lohutas Krõõta: ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole" lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus X - Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga - Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb) - Andres ja Juss hakkasid aeda ehitama, Pearu oli seda märganud ja rohkem puid koju vedanud, et ikka naabriga võistelda ja temast parem olla, kuid üks asi oli Andresele selge: et tema on leidlikum oma naabrist, kõrtsis naeris, kuidas naaber tema tegevusi matkib
14. sajandil aga õpiti kasutama juba rõhtsate niitega telgi. Kanga ülesloomiseks vajalikud vahendid täienesid ja muutusid otstarbekamaks just 19. sajandil. Nii hakati kasutama haspleid, käärpuid ja kerilaudu. Aasta jooksul kootud kangaste hulk ja kvaliteet sõltus suuresti pere suurusest ja talu jõukusest, keskmiselt kooti koduseks tarbeks kuni kaheksa 4060 küünralist kangast. Enamik neist olid linased ja takused. Ülerõivaste ja tekikangad tehti villased või poolvillased. Vöökudumisel säilis piirkonniti juba neoliitikumi ajal tuntud kõlatehnika, tööpõhimõttelt on kangakudumisele lähedane kiritehnika ehk korjatud kirjadega vööde kudumine. Silmkoes sukki ja kindaid kulus Eestile omase külma ja niiske kliima tõttu hulgaliselt. Eriti virgad kudujad olid saarte naised. Nagu mujalgi Euroopas, on ka eesti vanemaks silmkoetehnikaks nõelatehnika, mis 19. sajandil oli vähesel määral kasutusel vaid saartel ja Lõuna-Eestis
limonaadi ja piparkooke ning virnade kaupa arbuuse, rohelist maisi ja muud sihukest kraami. Jutlustati samasuguste telkide all; need olid ainult suuremad ja neisse mahtus hulk inimesi. Pingid olid pikuti läbi saetud palkidest; nende ümmargustesse külgedesse olid puuritud augud, kuhu toikad olid jalgadeks pistetud. Seljatuge neil pinkidel polnud. Jutlustaja jaoks oli kõrge lava teises telgiotsas. Naistel olid laiad kübarad päikesevarjuks peas; mõnedel olid poolvillased kleidid, teistel ruudulised puuvillasest riidest rõivad, üksikutel noortel olid sitskleidid. Mõned noormehed olid palja jalu ja paljudel lastel polnud muid riideid kui takune särk. Mõned vanad naised kudusid ja noored inimesed kurameerisid salaja. Esimeses telgis, kuhu me läksime, ütles jutlustaja parajasti laulusõnu ette. Ta ütles kaks rida, siis laulsid kõik koos, ja seda oli uhke kuulda -- inimesi oli nii palju ja nad laulsid nii valjusti
annaabi.ee 
