pinda kaitsta sademeta, tugeva tuule ja päikese eest. Segu valmistamisel tuleb jälgida, et segu sisse ei jääks klimpe ja et peale puhta vee ei lisataks muid aineid. Kihte kantakse aluspinnale 2-3 kihipaksusega 2-3 mm olenevalt niiskuse liigist. Ühe kihi kandmisel teisele tuleb jälgida, et ei vigastaks eelnevat ja et kihi paksused ei erineks üksteisest. [1] 2.4. Bituumenmaterjalid Bituumen pakskiht on pahteltatav või pritsitav hüdroisilatsiooni materjal vedelal või poolvedelal (pasta) kujul. Seda on olemas nii ühe- kui ka kahekomponentsena. Vee baasil bituumenemulsioon ei ole tuleohtlik ega aromaatne. Seda saab ka kanda niisketele pindale. Kuivamise ajal kardab vee baasil bituumenemulsioon nii külma kui ka suurt niiskust. Kahekomponente bituumen seevastu ei ole niiivõrd valiv ilmastiku osas ja on ka keemiliselt väga vastupidav. Nende mõlema headeks omadusteks võib lugeda, et nad on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed ja surveveekindlad. [1]
Kompostide valmistamise ja tulemusliku kasutamise eelduseks on agrokeemia ja agrotehnoloogia põhitõdede tundmine ja omandamine. Kompostimine on füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside kompleks. Kompostimine võib toimuda aeroobselt või anaeroobselt. Mesofiilselt tº 20...40ºC Termofiilselt tº 50...70ºC Kompostimine võib toimuda vedelal, kuivaine (KA) alla 8%, kuid mitte alla 5%; poolvedelal KA 8...16%, soovitav 12%; tahedalt KA 16,1...35%, soovitav 25...35%. Kompostimise protsess koosneb: kasutatavate materjalide kihtidena paigutamine, segamine, aeratsioon ehk õhutamine, käärimisprotsessi käivitamine, temperatuuri tõus, mis algab heades tingimustes vahetult peale materjalide segamist aeratsioonis. Hügieniseerumisperiood kestab rahuldava intensiivsuse korral 5...10 päeva, kuni temperatuur hakkab langema.
annaabi.ee 
