tähelepanu). Nii õppepaiga kui rivistumiskoha valimisel jälgida, et seal oleks tuulevaikne ja et päike ei segaks jälgimist. Oluline on teada, millisest suunast suusatamisviiside struktuur on kõige ilmekamalt näha. Eelistatud suundi: - Küljelt: klassikalised sõiduviisid, tõusud ja lasjumised. - Eest: paaristõukelised uisuviisid. - Tagant: triivimine parralleelpöörded, sahkviisid, vahelduvtõukeline ja pooluisusamm. 3.2. Osa- ja tervikmeetod. Tervikmeetodit rakendatakse enamasti lihtsamate harjutuste õpetamisel, kus keha asend või liigutuste iseloom on tavapärane ja üksikliigutuste arv väike. Näiteks astesamm laugel tõusul (sarnaneb käimisele), aeglane heas jäljes põhiasendis laskumine. Keerukamate harjutuse puhul (ebaharilikud asendid ja liikumised, nt. pooluisusamm või sahkpööre, uued keerukad liigutused nt. Parralleelpööre) on tervikliku ettenäitamise järel
Uisusammsõiduviis: 1) Käte hoota – jalad liiguvad käärselt liikumissiinaga risti; jalga tõstetakse pöiast; jalatõuge toimub täistallalt-sisekandilt kiirelt ja läbi põlvede kõverdamise libisemisse; libisedes keharaskus suusa kohal, põlv ja puus küljelt kergelt üle; kere kerge ettekalle; kere ei tohi jalgade poole pöörduda 2) Aktiivse käte hooga – jalgadetöö nagu eelmises; käsi liigub vastasjala poole; kere ei tohi pöörduda 3) Paaristõukeline pooluisusamm – mõlema jala samm ühe kepitõuke ajal: üks jalg käärselt=kepitõuge, teine jalg otse =kätehoog ette. 4) Paaristõukeline kahesammuline „tõusul“ – mõlemad jalad teevad sammu ühe kepitõuke peale: üks jalg maas=kepitõuge, teine jalg maas=kätehoog ette; kepitõuge ja kätehoog toimuvad ajaliselt võrdses rütmis; kepiotsad maha kehale lähedal; jala ja kätetõuge peab olema samaaegne; tõusul väiskant->täistald-> sisekant
annaabi.ee 
