AREENID · Tasandilistest aatomitest moodustub ring või tsükkel, ilmnevad uued omadused, mis ei sarnane küllastumata ühendite omadega. Neid aineid nim aromaatseteks, kuid enamikul neist pole meeldivat lõhna või on lõhnatud. Üldnimetus on areenid ja lihtsaim esindaja on benseen (C6H6). · Benseeni pole võimalik klassikaliste struktuuridega väljendada. Seal on sidemed just nagu poolteisekordsed. Süsiniku aatomite tsüklil on ühine pii-elektronide pilv, mis ühendab endas kuut pii-elektroni. · Aromaatne ring-asendatud benseeni molekulides asendub benseeni tsükkel (on tervet tsüklit hõlmav pii-elektronide pilv. Rõngas tsükli sees tähistab aromaatset struktuuri. · Areenist moodustunud asendusrühm: arüülrühm (asendiisomeeria) · Benseenist: fenüül · Areenid on vedelikud või kristalsed, vähepolaarsed, ei lahustu vees, lahustuvad süsivesinikes,
Faraday aine, mille valem oli CH ja seda ainet on hakatud kutsuma benseeniks. See on lihtsaim aromaatne ühend. Selle esialgse struktuuri pakkus välja Kekule 1865 aastal, kes mõistis, et aine ehitus ei saa olla tsükloheksatrieenile sarnane, sest benseeni omadused erinevad oluliselt alkeenide omast. Benseeni molekuli energia on palju madalam, seega on benseen palju püsivam, kui tüskloheksatrieen. Hilisemad uuringud tõestasid, et kõik benseeni sidemed on ühepikkused (sidemed on poolteisekordsed) ja sama energiaga. Lisaks on benseeni molekul tõiesti sümmeetriline moodustis, milles kõik aatomid asetsevad ühel tasapinnal, erinevalt tsükoheksaanist, mis moodustab ruumilise struktuuri. Joonis 1. Benseeni kujutamine. Kõik süsinikud on sp² valentsed. Igal süsinikul on hübridiseerimata(?) p-orbitaal ja nende orbitaalide kattumisel tekib -elektronpilv kahel poolel -sidemete tasapinda. Aromaatne struktuur benseeni molekuli struktuur.