Tööintervjuude puhul tuleks igalt kandidaadilt pärida üldjoontes samu küsimusi, et oleks lihtsam võrrelda nende tugevaid ja nõrku külgi. Küsimused, mida intervjuul küsitakse on väga tähtsad, sest vastused, mida saab intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus : valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse. Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid.
küsimuste-vastuste mänguga. Kui loeng puudutab intervjuu teemat, võib see ka kasulik olla. Kui ekspert räägib teemast mööda, on intervjueerijal raske olulise teema juurde tagasi pöörduda. (Flick 2006: 165) (vt eksperdiintervjuu kokkuvõtet lisa 2, lk 74) Saamaks võimalikult palju informatsiooni, näiteid ja ettepanekuid Pärnu linnale loodava kuurordikontseptsiooni kohta, kasutatakse käesolevas alapeatükis Eesti pereturistide küsitlemisel poolstandardiseeritud avatud intervjuu tüüpi, mida mõnede allikate järgi nimetatakse teemaintervjuuks (Flick 2006: 155161). Lisaks avatud intervjuu sarnaselt 37 hilisemale andmete struktureerimisele on eelnevalt koostatud ka 11 küsimusega piloot- uuring (vt lisa 3, lk 87), mida testiti esimese vastaja peal. See oli vajalik nägemaks, kas vabatahtlik intervjueeritav on ka tegelikult koostööaldis ja püsib kergesti teemas või tuleb teda mõjusalt raamistada
annaabi.ee 
