esmakordselt ette 23. veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Tallinnas, Tartus ja teistes suuremates linnades. Selle päeva järgi tähistame oma riigi sünnipäeva. 24. moodustati Eesti ajutine valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. (aga ikkagi ei saanud eestlased päriselt iseseisvaks: Saksamaa ei aksepteerinud meie iseseisvusdeklaratsiooni ning meie iseseisvuse eestvedajad võeti kinni. Ka Venemaa ei pooldanud meie püüdlusi ning hakkas ükshaaval Eesti Ida- ja Lõuna- poolsemaid linnasid oma valdusse noppima). Samas võib üsna heaks juhuseks lugeda seda, kuidas Eesti väike sõjajõud lõpuks vabadussõjas võidu saavutas. 1918.aasta 2. detsembril kirjutatsid Eesti tunnustatud diplomaat Jaan Poska ja Venemaa esindaja Adolf Joffe Tartu rahu lepingule alla. Kuid tavaolukorras ei saavutaks Eesti vägi suure Venemaa vastu võitu, seekord läks teisiti. Ilmselt olid Vene ja Saksa väed väsinud pidevast sõdimisest. Abiväge tuli meile ka Soomelt
läänemeremaades ja selle järgi ka järelkuivatada tänu karmile Neoliitikumis tekkis ühine nimetus.Tekkisid külmale kliimale, kus vili veel VENEKIRVESKULTUUR JA kindlustatud asulad , aga mitte edasi valmis. KAMMKERAAMIKAKULTUU kindlused ega linnused. Neid Eesti ala raua ajal oli üks Põhja R. Sattusid piirkondadesse uued asulaid oli vaja inimestel kaitsta ja poolsemaid alasid, kus vilja kütid, kes tõid endaga kaasa uued kindlustada. Järelikult oli midagi toodeti suurtes kogustes. tööriistad ja ka nö vene kirve. kaitsta. Viljakuivatus muutis vilja Kammkeraamikaga tekkisid nõud, viljakamaks. Noorema rauaaja mis olid alt teravakujulised. lõpus hakati vilja välja vedama ka
annaabi.ee 
