tähtsusest ja mil sellele omistati peamiselt dekoratiivne tähtsus. Seega kaotasid Rooma ehituses sambad oma esialgse ülesande kanda ülal mingit ehitusosa. Kreeka sambaarhitektuur sai Roomas lihtsaks petikehitiseks, mis kattis suurte müürmasside lagedust ja andis neile näilise arhitektoonilise liigenduse. Kreeka sambad, talastik ja simsid asetati müüristiku ette mingi lahtise dekoratiivse raamina; sambad esinevad sealjuures vabalt eenduvatena, tihti ka müüri külge liidetud poolsammastena või lamedate pilastritena. (Poolsammas oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.) Konstruktiivne tähendus on vaid kaarel ja võlvil. Samba laadidest on eelistatuim korintose stiil oma rikkalikkuse ja toreduse tõttu. Tihti moonutatakse see komposiitkapiteeliks sel teel, et talle
Prostüül - eeskoja moodustas sammaste rida. Amfiprostüül - sammaste rida ka tagaküljel. Peripteer - Kreeka templi täiuslikem ja klassikaline vorm; sammasterida (peristüül) ümbritses kogu hoonet. Dipteer - hoonet ümbritseb kahekordne sammasterida. Pseudodipteer - ühekordne sammasterida, sambad aga kahe samba vahemaa kaugusel seinast. Pseudoperipteer - sambad liidetud poolsammastena templi seinte külge Harva esines ka ümmarguse põhiplaaniga tempel. Iseloomuliku ilme annavad astmetele toetuvad sambad ja talastik. Sammas koosneb baasist, tüvesest ja kapiteelist. Dooria stiilis baas puudub. Arhitraav e epistüül - kapiteelide peal Friis - dooria stiilis arhitraavi peal Geison - talastikku krooniv kaugele eenduv pärgsimss Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed
amfiprostüülil aga paikneb mõlemal kitsamal küljel sambarida. Kreeka templi klassikaline vorm on peripteer, kus kogu templihoonet ümbritseb sambarida. Klassikalisel peripteeril võrdus sammaste arv pikemal küljel kitsama külje kahekordse sammaste arvuga pluss üks sammas. Peripteeri siseruum jaotus cellaks, pronaoseks ja opistododmodeks. Peripteeri variantideks on pseodoperipteer, kus sammaste rida liitub poolsammastena seinaga. Dipteer on kahe ümbritseva sambareaga templiehitis, pseododipteer aga ühe sambareaga, mis asetses seinast kahe sambarea kaugusel. Peripteer oli lähtepunktiks ka sammastega ümbritsetud ümarehitisele e. tholosele (ka monopteer). Säilinud templid on ehitatud marmorist, kuna aga esialgne materjal on olnud puu, siis konstruktsioon pärineb puuarhitektuurist. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest kandvatest ja kantavatest
annaabi.ee 
