Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim. · Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Tarbeehitised · Need erinevad suuresti kreeka klassika pärandist. Rooma
katuseosa ja friis olid peenekoelisemad. Headeks joonia stiili näideteks on Nike ja Erechtheioni templid. Hellenistlikul ajastul sai väga levinuks korintose order oma palju sihvakama sambaga ning karika-kujulise kapiteeliga. Etruski templis kasutati võrreldes Kreeka perifeeriga rohkem dekoratsioone ning ornamente ja sambad asetusid rohkem harali. Rooma templid olid tüübilt sarnased Kreeka templitega, vaid tagaosas muutusid sambad illustreerivateks poolsammasteks ning kandvaks osaks sai samba asemel laotud sein. Kui Kreeka templil oli trepiastmestik ümber, siis Rooma omal vaid ees ning tempel oli tõstetud postamendile. Kreekas oli ülalinn akropol ja all-linna keskuseks hajali hoonetega agoraa (turuväljak). Rooma ülalinnaks oli kapitoolium, all-linnaks tihedalt ja läbimõeldult hoonestatud foorum, näiteks Forum Romanum. Kapitoolium sisaldas akropoliga võrreldes esinduslikke hooneid.
seostatud sammastega. Need vaated määrasid kindlaks rooma arhitektuuri alused ka impeeriumiajastul. Augustuse-aegsed ehitised on pseudoperipteeri tüüpi: tähtsamates elementides sarnane peripteeriga (neljast küljest sammastega ümbritsetud hoone), kuid selle tsella (templi siseruum, kus paiknes jumalakuju) on asetatud tahapoole, nii et templi tagumisel küljel asuvad sambad paiknevad vahetult seina ääres, sulavad sellega teatud määral kokku ja muutuvad seega poolsammasteks. See võtab neilt hellenistlikus arhitektuuris iseloomulik olnud ruumilisuse ja loomulikkuse. Tempel asub kõrgel alusehitisel (podium), selle sissekäigu juurde viib lai trepp ja selles avaldub ka pseudoperipteeri sarnasus etruski templi tüübiga. Detailid on töödeldud mõnevõrra kuivalt. Vahetevahel esineb seal kunstimälestiste elemente. Ilusaim näide on siinkohal väike ümmargune tempel Tivolis, mis asetseb kõrgel järsakul, olles erakordselt elegantne ja sarmikas.
veelgi saledam, pikem ning veelgi uhkema välimusega. Neid ordereid rakendati kõige kaunimate tänaseni säilinud templite rajamisel. [10] 7 Joonis 7. Korintose poolsambad. [11] Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem rangelt üksteisest lahus seisnud sammaste ja seinte sulandumine poolsammasteks (joonis 7). Samuti, kui elumaju iseloomustas varem orienteeritus lihtsusele ja siseruumidele, siis sellel perioodil tulid moodi uhked paleed ning sammaskäikudega ääristatud tänavad. [4] 2.3. Rooma arhitektuur Keiser Augustuse ajal tekkis rooma kunst ja arhitektuuristiil. Näiteks Rooma Colosseum (joonis 8), kus sammastel on vaid dekoratiivne ülesanne, kandvaks konstruktsiooniks on hoopis võlvkaared.
annaabi.ee 
