Nituse teine osa tutvustab raadioringhlingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on vimalik kuulata magnetlindile salvestatud muusikat ja snalisi saateid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvtjad raadiotehase Punane RET tegevust. Nituse tele-osas nitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kmnendi kohta paar leheklge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad levaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Themaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on nitusel vimalik nha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti (1937. a oli sellised ligikaudu 50) ja 1955. aastal toodetud postkaardi suuruse ekraaniga televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti.
paljud turistid. Saarele saabunud turiste võtab esimesena vastu Kuivastu sadam. Sadam on rajatud 17. sajandil hõlbustamaks liikumist saare ja mandri vahel. Praegu peavad ühendust mandriga suured parvlaevad, kuid eelmisel sajandil sõitsid väinal purjepaadid- nõndanimetatud uisud. KOGUVA KÜLA Ainulaadne Koguva hoonestus pärineb põhiliselt aastatega 1880 - 1930 piiritletud poolsajandist. Koguva on ajaloos tuntud kui iidse vabakülana, asub ta kõrgel platool, mille lääneserva nim. Rannamäeks. Koguva vabaõhumuuseum on ainulaadne sellegi poolest, et muuseumiks on elav küla. Koguva on tekkinud 2,5-adramaalisest vabatalust, mille ordumeister W. von Plettenberg oli 1532 läänistanud talupoeg Hanskenile. Koguva külast oli pärit Muhu saare tuntud kirjanik Juhan Smuul.
annaabi.ee 
