• Keelekonverentsid: Eestimaa Rahvahariduse Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi ühisettevõtmisel korraldati aastatel 1908–1911 neli keelekonverentsi, kus võeti vastu hulk tähtsaid otsuseid eesti õigekirjutuse ja sõnamuutmise ühtlustamiseks. Need ja paljud hilisemad ühtlustamisotsused fikseeriti Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna organiseerimisel koostatud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatus“ (1918). • Normeeritud poolsajand ehk ÕS-ide traditsioon. 1. Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat. Eesti Kirjanduse Seltsi väljaanne (1918), selle raamatu eellooks 1908-1911 toimunud neli keelekonverentsi, mille eesmärk oli kirjakeele ühtlustamine ja ühtsete õigekeelsuspõhimõtete väljatöötamine (Ridala, J.V Veski, Juhan Kurrik, Jaan Jõgever). Tüübilt ortograafia- ehk õigekirjutussõnastik, kuid sisaldab ka sõnade
S. Millsist M. Foucault'ni. Benthami utilitarismi teooriale lisas paranoilisust demograafia isa Thomas Malthuse 1798. aastal avaldatud ,,An Essay on the Principle of Population", mis ennustas ette 20. sajandi populatsiooniplahvatust ning tundis muret ressursside piiratuse pärast. Tema osaliselt põhjendamata hirm rajanes tõsiasjal, et rahvaarv suureneb geomeetrilises, kuid toiduvarud aritmeetilises progressioonis. Möödus rahutu poolsajand, enne kui 1859. aastal ilmus teos, mis lõplikult kinnitas individualismi staatuse maailma Jumala käe läbi kujundava printsiibina. Tegu on Ch. Darwini magnus opusega ,,The Origin of Species", mis võttis kokku tema ligi 30 aasta jooksul tehtud uurimuse liikide põlvnemisest ja pärilikkuse loodusseadusest: 1. Liikidel on suur paljunemisvõime ja järglasi sünnib rohkem kui neid täisealiseks saab. 2. Populatsioonid säilitavad mõõdukate kõikumiste piires oma suuruse. 3