Keha ülaosa ja vaade oru poole. Mõlemad kepid nõlva pool. Nõlvapoolsed kandid maas. Enne pööret sahk -> sahkpööre -> nõlvapoolse jala kõrvale toomine (lk27) 5) Paralleelpööre – nagu triivpidurdus, aga pöörde lõpus ei peatuda täielikult. Pöörde jaoks tõstetakse suusakandasid pöördest teisele poole kiire liigutusega. Suuski hoitakse koguaeg paralleelselt. (lk33) 6) Poolsahkparalleelpööre – „põikilaskumisasend“ -> pöördeväline suusk poolsahkasendisse ->pöördesisene suusk tuuakse pöördevälise kõrvale Tõusuviisid: 1) Treppsamm – külg ees nõlva suhgtes; nõlvapoolsed kandid lumes, keharaskus nendel; korraga liiguvad sama käsi-jalg 2) Käärsamm – suusad käärselt (V-kujuliselt) astumine; käte-jalgade ristkoordinatsioon; kere ettekalle; käärasend seda laiem, mida järsem mägi. Käärjooks sama pm aga kiirem tempo. 3) Poolkäärsamm – üks jalg astub otse, teine käärselt; käte-jalgade ristkoordinatsioon
jääda mahamärgitud joonel või enne seda. Tüüpilised vead: - Puudulik sahkasend (suusaninad ei ole lähestikku ja kohakuti, suusakannad vaid mõõdukalt laiali). - Suusad kantimata või vähe kanditud, kere ette kallutatud. - Liiga järsu suuskade kantimise tõttu kaotatakse tasakaal või suuskade juhitavus (suusad ristuvad ja järgneb kukkumine). 3.7.2. Poolsahkpidurdus. See seisneb laskumisel pea kogu keharaskuse kandmises ühele suusale, teise suusa libistamises poolsahkasendisse, selle mõõdukas koormamises ja kantimises sedavõrd, et see avaldaks pidurdavat mõju. Seda tehnikat kasutatakse tihti põiki laskumisel, kus sahkasendisse viiakse orupoolne suusk. Harjutused: - põikilaskumisel orupoolse suusa korduv viimine poolsahkasendisse ja tagasi põhiasendisse. - Põikilaskumisel viia orupoolne suusk poolsahkasendisse, sõidetakse (triivitakse) selles asendis suuska kantimata.
annaabi.ee 
