varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või
varrukateta kehakatet nimega surcote. Sellel rõivatükil oli ees lõhik ja kokku õmblemata küljed. Teine ülerõivatüüp, mida kanti tuunika peal, oli cyclas. Tunti mitmeid teisigi ülerõivaid nagu näiteks ganache vabalt langev rüü, mille küljeümblused olid õlast puusani lahti. Berigault nime kandis mantli ja talaari vahepealne rõivas. Populaarne oli ka poolringikujulisest kangatükist keep. Prantsusmaal oli Pariis saamas meestemoe pealinnaks. Prantslaste pillav maitse oli sedavõrd mõjukas, et levis kõikjal euroopas. Charles V valitsusajal olid meeste üldlevinud kehakateteks olid mantel ja lühike vammus koos pükstega ning cotehardie avara kaelaaugu ja paeltega ülerõivas, mis laienes kellukesekujuliselt vöökohast või puusadest allapoole. Kangad: Aadelkond valis oma rõivasteks kas kerge ja õhukese villase, Reimsi linase või