boskett (pr. bosquet) lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane ('tagamaa', pr. dsert, ingl. wilderness). Iseloomult vähemalt barokkaias rõhutatult arhitektooniline ('rohelised ruumid', pr. salles / cabinets de verdure). bowling green (< ingl.) algselt keeglimuru; maastikuaias sirgete servadega väljak, mis teises otsas laienes tihti poolringikujuliseks tasapinnaks ja mida ääristas 75 cm kõrgune terrassäär. Ääreterrassil kasvas põõsaid, mis teatud vahemaade järel nisisarnaselt väljapoole kaardusid, moodustades ruumi vaatajate istekohtade tarvis. Inglise aia peamotiiv (renessansis) kuni 18. sajandini. Prantslased väänasid sõna boulingrin'iks. broderiiparter (pr. parterre de broderie) väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit
Kui 1911. aastal Yale´i Ülikooli arheoloog Hiram Bingham avastas selle 2 hektari suuruse üksildase paiga, arvas ta, et on viimaks leidnud kauaotsitud Vilcabamba kuulsa inkade viimse varjupaiga, kus nad elasid veel 36 aastat pärast inkade valitseja troonilt tõukamist hispaania konkistadooride poolt pealinnas Cuzcos. Bingham oli väga üllatunud sellist linna nähes ja on oma esimesed muljed üles tähendanud alljärgnevalt: ,,Ma hakkasin aru saama, et see müür, mis läks üle poolringikujuliseks templiks, oli niisama ilus kui ükskõik mis tahes peen kiviraidurite töö mujal maailmas. See ilu oli peaaegu hingemattev." Linna toreduses ja suurejoonelisuses ei ole kahttlust ka tänapäeval, kuid arvaamus, et tegemist on Vilcabambaga, oli ekslik. Koha õige nime ja palju muugi üle alles vaieldakse. 16 Arvatakse, et Machu Picchu oli peamiselt tseremooniate ja rituaalide korraldamiseks mõeldud religioosne keskus
Inglise aiast võis leida ka labürinte. Keskse aiamotiivina esines veelgi inglispärasem muruväljak, mis ei olnud mõeldud üksnes silmailuks, vaid mitmesuguste tegevuste toimumispaigaks. Eriti tähtis aiakunsti seisukohalt oli keeglimäng, mille jaoks tehti selleks mõeldud rada. Sellest kujunes aia samasugune kunstiline lahendus nagu roomlaste hipodroomiaiast või firentslaste amfiteateraiast - ehk nn bowling green, sirgete servadega väljak, mis teises otsas laienes tihti poolringikujuliseks tasapinnaks ja mida ääristas 75 cm kõrgune terrassäär. Ääreterrassil kasvas põõsaid, mis teatud vahemaade järel nisisarnaselt väljapoole kaardusid, moodustades ruumi vaatajate istekohtade tarvis. Bowling green oli inglise aia peamotiiviks seni, kuni maastikuaed selle 18. saj kõrvale tõrjus. Ka prantsuse park omandas selle motiivi Le Nôtre'i ajal, mil seda kutsuti inglise parteriks (parterre à
annaabi.ee 
