1. Kasutades pinget tõstvaid trafosid 2. Kasutades pinget kordistavaid alaldeid (joonis1 26.10.06) Pingekordisti lülitusi on kaks paraleelkordisti ja järjestkikordisti. Paraleelkordistis laetakse kondensaatorid erinevatel poolperioodidel nii, et kondensaatorid on laadimise ajal alaldatava pinge suhtes paraleelselt. Tarbija suhtes jäävad, aga laetud kondensaatorid järjestiku ja nii saab tarbija kahekordse pinge. (joonis 2) Järjestikkordisti töötsükel algab negatiivsest poolperioodist, kui trafomähise alumine ots on positiivne. Esimesel poolperioodil saab diood VD1 päripinge ja dioodi kaudu laetakse kondensaator C1. Järgmisel poolperioodil, kui mähise ülemine ots on positiivne mõjub dioodile VD1 vastupinge ta sulgub ja alaldatava pingega U2 jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator C1. Nüüd avaneb diood VD2 ning kondensaator C2 laetakse pingeni U 2+UC1. Järjestik kordisti kaskaade
Induktiivse koormuse korral muutub türistori sulgumishetk, sest induktiivsuse toimel ei muutu vool läbi türistori nulliks läbi positiivse poolperioodi lõppedes, vaid hiljem, Rakenduselektroonika 35 kusjurues see hilinemine sõltub koormuse aktiiv ja induktiiv takistuse suhtest. Tulemusena on türistor avatud ka osal negatiivsest poolperioodist. Väljundisse pääseb osa negatiivse molaarsusega pingest, ning tulemusena tarbijal toimib alaldatud pinge väheneb. Poolperiood alaldi baasil koostatud reguleeritava alaldi lülitused ei ole eriti levinud, kuna väljundpinge on tugevalt pulseeriv ja tarbijat läbiv vool on katkendlik. Nimetatud põhjusel eelistatakse kas ühefaasilisi täisperiood lülitusi, või kolmefaasilisi lülitusi. Seejuures kirjeldatud induktiivsuse toime koorme neis säilub.
poolperioodiga vaid see kestab seni kuni türistori läbiv vool on muutnud väiksemaks hHoidevoolust. Seda ajavahemiku mille vältel peale poolperioodi lõppu jätkub vool läbi türistori nimetatakse kommutatsiooni nurgaks. Kommutatsiooni nurga väärtus sõltub koormuseks oleva induktiiv ja koormuse suhtest. Kommutatsiooni nurgast põhjustatud sulgub türistor hiljem kui aktiivkoormuse korral ja see tõttu päädeb väljundisse ka mingi osa negatiivsest poolperioodist tulemusena tekib väljundpinge vähenemine see tähendab et väljundpinge on väiksem kui aktiivkoormuse korral. Veelgi keerulisemaks läheb olukord kui tarbijaks on alalisvoolu elektrimootor. Sel juhul tekib väljundis ankrureaktsiooni tõttu vastu emt-ti. Vastu emj-ti tõttu väheneb võimalik reguleerimisnurk st ei ole enam võimalikkud suuremad reguleerimis nurgad sest türistur saab avaneda ainult siis kui aladatava pinge U2 hetkvärtus in suurem vastu elektromotoorjõu suurust.
Pinget muudetakse türistoride (vt. punkt 3.8.3) tüürnurkade α juhtimisega, millega saavutatakse pinge madalam efektiivväärtus. Sujuvkäiviti ei muuda sagedust, seega ei sobi sujuvkäiviti kiiruse reguleerimiseks. Joonis 7.2 on näha, punktiirjoonega pinge muutumist võrgus ning sellest tekkivat elektrivoolu. Kui teatud momendil, nurk alfa, lülitatakse türistor sisse, siis langeb mootorile ainult osa tervest siinuspinge poolperioodist. Tüürnurk määrab ära ka pinge ja voolukõverate vahelise nihke, sest vool tekkib ahelas ainult pinge olemasuolul. 62 uv uv γ E α t α t
modulatsioonipinge u* genereerimine. Modulatsiooni- ja kandevpinge on gradueeritud selliselt, et nende maksimaalväärtused Umax on võrdsed. Iga positiivse poolperioodi algul muutub nende vahe positiivseks (u* > uc) ning juhtahel genereerib lühikese impulsi IG, mis pärast võimendamist impulssvõimendis antakse vastava türistori tüürelektroodile, et avada türistori. Tagamaks pidevvoolutalitlust, peavad juhtimpulsid alates järgmisest poolperioodist olema laiemad või kahekordsed. Sellised paarisimpulsid on joonisel 3.2. On näha, et seadepinge u* võrdlemine kandevpingega uc kujutab endast kvantimist pinge faasi muundamise pulsi faasimodulatsiooni abil. Sageli on kandevsignaal uc saehamba või koosinuslaine kujuline: uc (1 ) = Umax cos 1 u* . = arccos
annaabi.ee 
