Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid, kus vool läbi tarbija kulgeb alaldatava pinge mõlemal poolperioodil on kaks: 1. trafo keskväljavõttega lülitus 2. sild lülitus Trafo keskväljavõttega(joonis1) alaldi koosneb kahest poolperiood alaldist, mis töötavad kordamööda erinevatel poolperioodidel ühisele koormusele. Esimesel poolperioodil (t1 kuni t2) on sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed VD1 viiakse pärisuuna reziimi ja vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja tarbija. Järgmisel poolperioodil (t2 kuni t2) on mähiste polaarsus muutunud ning nüüd saab päripinge VD2 ning vool kulgeb läbi dioodi VD2 ja tarbija. Vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas ja nii
Striimeri läbimõõt 0,5 mm, striimeri vool 10 20 A, Striimeri arenemise kirus 108 109 cm/s Striimeri arenguks vähim vajalik väljatugevus 10 kV/cm 17. Barjäärid tugevalt mitteühtlases väljas Tugevalt mitteühtlase välja ühtlustamine: · Ekraanid metallist Joonis 2.10 Teravikelektroodi ekraneerimine metallekraaniga · Barjäärid dielektrilisest materjalist Joonis 2.11 Väljatugevuse ühtlustamine barjääriga Joonis 2.12 Lahenduspinged erinevatel poolperioodidel (perioodid vastavad teraviku laengule) 18. Sädelahendus impulsspingel, statistiline hilinemisaeg Laviini moodustumine, arenemine striimeriks ja striimeri arenemine võtab aega. Lahenduse hilinemisaeg on ajavahemik lahenduspinge rakendumisest kuni lahenduse alguseni. Lahenduse hilinemisaeg koosneb kahest osast: , kus: ts on statistiline hilinemisaeg tf on lahenduse formeerumise aeg Joonis 2.14 Lahenduse hilinemisaeg
kahest eelpoolvaadeldud lülitusest. Seejuures ei vajata seksioneeritud pinge allikat kuid kui kasutatakse kahe seksioneeritud pingeallikaga võrdset pingeallikaga pinget siis on tarbijale mõjuv pinge kaks korda suurem. Sildlülituses vajatakse nelja lülituselementi, milliseid lülitatakse kahe kaupa positiivsel poolpearioodil lülitatakse üheaegselt lülituselemendid VT3 ja VT2 negatiivsel poolperioodil aga VT1 ja VT4 vool tarbijas kulgeb erinevatel poolperioodidel erinevas suunas, lülituselementidega paraleelselt olevad dioodid toimivad sama viisi kui eelpool vaadeldud lülitustes. Paljudel juhtudel ei piisa ühe faasilisest vahelduvpingest vaid enamasti on vaja kolmefaasilist pinget. Sel juhul muutub vaheldi keerukamaks kuna on vaja 6 lülitite komplekti Kolmefaasilist vahelduvpinget saadakse alalispingest lihtsamal juhul blokkjuhtimisega, vajalik 120* faasinihe faasidevahel saadakse ümberlülitite sobiva asendi juhtimisega.
pulsatsiooni silumine on lihtsam. Pulsatsiooni sagedus on võrdne vahelduvpinge sagedusega s.t. võrgutoite korral f = 50Hz. p 3.2.2. Trafo keskväljavõttega täisperioodalaldi. Trafo keskväljavõttega alaldi tagab voolu tarbijas alaldatava pinge mõlema poolperioodi vältel. Ta koosneb põhimõtteliselt kahest poolperioodalaldist, millised on ühendatud nii, et nad töötavad eri poolperioodidel ühisele koormusele. Lülituse põhimõtteskeem ja tööd selgitavad diagrammid on toodud joonisel 3.4. Ut U2 Rt VD2 VD1 IVD1 25 I VD2 It It Ut IVD2 IVD1 t t U2 t t JOONIS 3.4. Esimesel poolperioodil on trafo sekundaarmähiste ülemised otsad positiivsed ja alumised negatiivsed. Seetõttu saab VD1 päripinge, ning vool kulgeb läbi dioodi VD1 ja läbi tarbija mähise keskväljavõttele. Mähise alumine pool on sel juhul vooluta, sest toimiva
Nimetatud põhjustel kasutatakse sellist lihtsaimat lülitust ainult väikeste väljundvoolude korral, mil pulsatsiooni silumine on lihtsam. Pulsatsiooni sagedus on võrdne vahelduvpinge sagedusega s.t. võrgutoite korral fp = 50Hz. 3.2.2. Trafo keskväljavõttega täisperioodalaldi. Trafo keskväljavõttega alaldi tagab voolu tarbijas alaldatava pinge mõlema poolperioodi vältel. Ta koosneb põhimõtteliselt kahest poolperioodalaldist, millised on ühendatud nii, et nad töötavad eri poolperioodidel ühisele koormusele. Lülituse põhimõtteskeem ja tööd selgitavad diagrammid on toodud joonisel 3.4. U2 t VD1 IVD1 Rt U I It t VD1 U2
annaabi.ee 
