Standardiga on määratud, et arvutatud tapi paksus ja tüübli läbimõõt ümardatakse lähima mõõduni: 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 25 mm. Ots- ja T-seotistes ühendatakse detailid omavahel sõltuvalt detaili paksusest ja otstarbest kas ühe- või mitmekordsete läbivate tappidega, või mitteläbivate tappidega. Tappide arvu suurendamine suurendab liimivuugi pindala, seega liimühenduse tugevus tõuseb. Nurkseotisi peittapiga ja poolpeittapiga kasutatakse juhul kui on vajalik peita ühelt küljelt tapipesa ja tagada, et ühenduse montaazhil ei tuleks ühendatavad prussid lahti. Eerungnurkseotised võimaldavad detailide otste katmist, kuid võrreldes eelnevate seotistega on nad nõrgemad ja nõuavad valmistamisel suuremad täpsust (on ka töömahukamad). Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II Tüübelseotised on võrreldes läbiva lahtise tapiga nõrgem ca 35%. Arvestades, et enamikes
3.2.4. Raamid ja karbid Raamideks ja karpideks nimetatakse konstruktiivseid elemente, mis koosnevad vähemalt kolmest ja enamast prussist, mis on ühendatud omavahel ots- ja T-seotistega. Karbi prussid peavad olema vähemalt niisama laiad, kui paks on karp, vastasel korral on tegemist raamiga. Külgmisi prusse nimetatakse siduvateks, sisemisi - keskmisteks. Raamid ja karbid ühendatakse tappseotistega. Sagedamini ühendatakse siduvad prussid mitteläbivate peit- või poolpeittapiga, tüüblitega või eerungnurga sisseasetatava tapiga. Keskmiste prusside ühendamiseks kasutatakse mitteläbivaid lamedaid ja ümartappe (tüübleid). Karbi nurkade ühendamiseks kasutatakse läbivaid sirgeid või kalasaba tappe, poolpeit "kalasaba" tappe või ümartappe (tüübleid). Keskmised prussid ühendatakse mitteläbivate lamedate või ümartappidega. Piki- ja ristikiudu puidu erineva kuivamise tõttu tulevad aja jooksul tappide otspinnad vineeritud raamide ja karpide juures nähtavale
annaabi.ee 
