eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid: 1) Erinevuse printsiip- kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele 2) Identsuse mõiste- sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. See ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonnakriitika: 1) Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass 2) Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism 3) Isa valitsemine perekonnas ning naiste-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu
Alates1960-ndatest pole eesmärgiks naiste poliitiline emantsipatsioon, vaid vabastada naised sotsiaalsest surutisest. Feminismi printsiibid/teoreetilised lähtekohad: erinevuse printsiip – kuigi mehed ja naised on erinevad, ei saa see olla aluseks naiste marginaliseerimisele. Identsuse mõiste – sarnasus endaga, erinevus teistest. Osad teoreetikud püüavad identsust eitada (valgustuse teooria), kuid identsus on väga oluliseks osaks feminismist. Feminism ja poolmodernism on kriitiline modernse ühiskonna suhtes, milles inimolemust käsitletakse üldterminites, mille aluseks on mehe olemus. Inimolemus on universaalne, kuid seda iseloomustatakse mehelike omadustega. Patriarhaalne ühiskonna kriitika: Sugu on sama oluline sotsiaalne kategooria kui klass jne. Seksism on samasugune rõhumise vorm nagu rassism või kapitalism. Isa valitsemine perekonnas ning naise-laste allutavus, taastoodab mehe ülemvõimu ühiskonnas