Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tarvitatakse, võivad mõnekümnegrammistes kogustes olla mürgised, nagu keedusool ja enamik maitseaineid. Samuti on suuremates annustes mürgised peaaegu kõik ravimid. Seega teravat piiri mürgiste ja mittemürgiste ainete vahel pole. Üks tähtsamaid suurusi, millega igasuguse aine mürgisust saab kvantitatiivselt iseloomustada, on surma põhjustav annus. Seda tähistatakse LD50 (poolletaalne doos) ja selle mõõtühikuks on mürgi kogus kehamassi kilogrammi kohta. Mürke on kahte liiki. Ühed toimivad üldmürgistavalt, ruineerides mitmete elundite töö. Teised on valiva toimega, nad blokeerivad mõne erutuse- või ainevahetuskanali. Need on tavaliselt mürgisemad. Mürgil on peiteaeg- aeg mürgi sattumisest organismi kuni mürgitusnähtude ilmnemiseni. Tsüaniididel on see väga lühike (paar minutit), metanoolil ligikaudu pool tundi, fosgeenil (COCl2) mitu tundi
KAHJULIK MÕJU võib ulatuda väga väikestest muutustest kuni organismi surmani Aine toksilisust on võimalik määrata üksnes BIOTESTIDEGA, eksponeerides vastavaid testorganisme uuritavale kemikaalile Lävikontsentratsioon (thresholdvalue) väikseimat kontsentratsiooni, mille puhul aine mõju veel ei näe LD50poolletaalne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite surmaED50 poolefektiivne doos-kemikaali doos, mis põhjustab 50% isendite l teatavat efekti LC50 poolletaalne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma EC50 poolefektiivne kontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma IC50 poolinhibitoornekontentratsioon-kemikaali kontsentratsioon, mis põhjustab 50% isendite surma ppmpart permillion, miljondik (106) ppbpart perbillion, miljardik (109) ADME- Absorptsioon, jaotumine, metabolism, väljutamine (Absorption, Distribution, Metabolism, Excretion)
tasakaalu rikutusest. Loomadel esineb eluvõimelisi autosoomseid aneuploide ainult sel juhul, kui on lisandunud või on puudu mõni väiksematest kromosoomidest. Suurt autosoomide arvu muutust pole täheldatud. Arvatavasti hukkuvad sellised isendid (sügoodid) kohe pärast viljastumist või varases embrüonaalses staadiumis. Aneuploidsust on kunstlikult tekitatud röntgenikiirgusega ja mõnede keemiliste ainetega. Aneuploidsus loomadel võib olla letaalne või poolletaalne, kuid seda nähtust on koduloomadel vähe uuritud. Seetõttu on vähe teada ka autosoomsete kromosoomide osast fenotüübiliste tunnuste avaldumisel. Kromosoome tuleks eriti uurida aborteerunud loodetel. 29 Autosoomse aneuploidsuse näitena võib tuua inimesel esineva Downi sündroomi (mongoloidne idiotism), mille puhul väike 21. kromosoom esineb kolmekordselt (trisoomia 21)
annaabi.ee 
